Hernekärsakad (Sitona spp.)

Hernes on mõnel pool Eestis juba üleval, samuti hakkavad esimesed põldoa külvid tärkama. Hernekärsakad on talvitumiskohtadest väljunud ning õhutemperatuuri tõustes +7-+8 °C-ni, hakkavad valmikud toituma hernestel, ubadel ja teistel liblikõielistel taimedel.

Kahjustus

hernekärsaka kahjustus 2 LargeHernekärsaka kahjustus 2019.a.Majanduslikku kahju teevad kärsakad, kes närivad liblikõieliste leheservadesse väikesi kaarjaid täkkeid. Kahjustus on ohtlik tõusmete faasis põuaste ilmade korral või muudes ebasoodsates oludes, kui taimede areng on pidurdatud. Kuna vihma on tulnud ning taimede kasv tänu sellele kiirem, võivad praegu tärganud taimed kriitilisest kasvufaasist kiiremini üle kasvada ning olulisi kahjustusi kärsakate poolt ei tehta. Siiski tuleb külve jälgida, sest kärsakate arvukus tänu liblikõieliste kasvatamisele on viimastel aastatel oluliset tõusnud.

hernekärsakas LargeHernekärsakas, 2019.a.Valmikud rohekashallid lühikese jämeda kärsaga 3-5 mm pikkused mardikad. Kattetiibadel korrapäratud heledad ja tumedad laigud. Munad munetakse taimede lähedale mullapinnale või alumistele lehtedele. Viljakus 20…360 muna. Munad algul kollakasvalged, hiljem mustad. Vastsed kooruvad umbes kahe nädala pärast. Vastsed on 4-5 mm pikkused, valkjaskollased, pruunika peaga, kõverdunud kehaga vageltõugud. Vageltõugud toituvad kaunviljade juuremügaratest ligikaudu kuu aega ning seejärel nukkuvad mullas. Vageltõugud üldjuhul majanduslikku kahju ei tekita, kuid hernekasvatuse laienedes võib kahjustus olla üsna oluline. Noormardikad väljuvad juunis juulis ning toituvad mitmesugustel taimedel ning alles sügisel otsivad endale sobiva talvitumispaiga. Noored kärsakad talvituvad mulla pealmises kihis või taimejäänuste all. Üks põlvkond aastas.

Vältimine ja tõrje

Hävitage koristusjäätmed ja umbrohud, tehke sügiskündi. Vältige hernepõllu rajamist teiste liblikõieliste põldude lähedusse. Kevadel kasutage varajast külvi koos õige agrotehnikaga. Oluline on soodustada taimede kiiret algkasvu, kuna kärsakas kahjustab taimi varajases faasis. Vanemaid taimi pole mõtet kahjurite vastu pritsida, kuna sel ajal ei tee nad enam olulist kahju. Tõrjekriteerium: Kui tõusmete faasis, kärsakate ilmumisel, on neid vähemalt 10 tk/m².

Keemilise tõrje tegemisel tuleb valida päevane, soovitavalt päikseline aeg, kui putukad on aktiivselt mulla pinnal liikumas. Öösiti ja pilves ilmaga peituvad nad mullaosakeste vahele ning preparaatidega on neid keeruline tabada. Päevasel ajal, kui mesilased ega teised tolmeldajad ei lendle on hernele ja põldoale kärsakate tõrjeks lubatud kasutada järgnevaid kontaktseid tooteid: Decis Mega 0,15 l/ha, Evure 0,15-0,2 l/ha. Samuti on lubatud kasutada süsteemset toodet Proteus OD, kulunormiga 0,75 l/ha, kuid arvan, et see pole põhjendatud selles kasvufaasis kasutamiseks. Lisaks on lubatud hernekärsaka tõrjeks kasutada hernel (mitte põldoal) Karate Zeon´i, kulunormiga 0,15 l/ha.

NB! Tooteid Fastac 50, kulunorm hernel 0,2 l/ha, põldoal 0,2-0,3 l/ha ja Cyperkill 500 EC, kulunormiga 0,05 l/ha on lubatud kasutada vaid öösiti ning päevasel ajal pritsimise erand nendele toodetele ei kehti.

Tiiu Annuk
Põllumeeste ühistu KEVILI 
Agronoom
kevili logo