Millal ja kuidas kasutada koristuseelset töötlemist?


Mõnikord tuleb ette olukordi, kus umbrohutõrje on jäänud kehvaks ning põld umbrohtunud. Probleem oli ka tänavuses ilmastikus, kus kevadine kuivaperiood ei soodustanud umbrohtude tärkamist ning hilisemad vihmad panid umbrohud kasvama. Selline olukord teeb koristamise vaevanõudvaks. Lisaks jääb palju umbrohuseemneid seemnete sisse, mis omakorda tõstab sorteerimise ja kuivatamise kulusid. Teraviljades võivad koristamisel probleeme tekitada lisaks umbrohtudele ka hilisvõrsed, mis põhjustavad vilja ebaühtlast valmimist.

umbrohtunud oder LargeKoristuseelselt taimede närvutamiseks ja umbrohutõrjeks kasutatakse nii glüfosaate kui desikante. Siinkohal tuletame meelde, et need kes on keskkonnasõbraliku majandamise (KSM) nõuetega ühinenud, ei tohi koristuseelselt glüfosaate kasutada ning see keeld kehtib kõikide kultuuride kasvuperioodil samuti haljasväetiseks kasvatamisel ning meetaimedel. Glüfosaadid on keelatud kasutada saagi koristuseelseks närvutamiseks või kuivatamiseks, siiski on teatud glüfosaate lubatud koristuseelselt umbrohutõrjeks kasutada va. KSM nõuetega ühinenud põllumajandustootjad. Suur erinevus glüfosaatide ja desikantide vahel on preparaadi toime kiirus, kus kontaktse toimega desikandid toimivad oluliselt kiiremini kui süsteemse toimega glüfosaadid. Desikantide kasutamine on taimekaitsevahendite registri andmetel lubatud kasutada kuni 04.02.2020.

Desikante kasutatakse taimede koristuseelseks närvutamiseks, lubatud on kasutada nii Reglone Super (150 g/l dikvaat) kui Diqua (dikvaat 200 g/l). Tooted toimivad kiiremini kuuma päikesepaistelise ilmaga ja põhjalikumalt külma sombuse ilmaga. Dikvaat mõjub taime roheliste osade kaudu, nad on kontaktse toimega ning mõjuvad kõige efektiivsemalt kaheidulehelistele umbrohtudele ja kultuuridele (raps, hernes, uba jt). Tooted ei mõju mulla kaudu, ega oma mõju järgnevatele kultuuridele. Tooted on vihmakindlad juba 15 minuti möödumisel pärast pritsimist ja mõjuvad kiiresti kõikidele taime rohelistele osadele. Kõige enam kasutatakse desikante ristikul, kartulil, rapsil, hernel ja oal. Kasutada on lubatud ka mitmetel teistel kultuuridel, täpsem info toote märgistusel.
Toodete koristuseelsel kasutamisel, tuleb järgida eelkõige seda, et kultuuri oleks koristusküps, liiga varajane kasutamine võib põhjustada saagikadusid. Siinkohal täpsemad juhised.

umbrohus taliraps LargeRapsil kasutatakse desikante siis, kui ülemise osa kõtradel on enamik seemnetest pruunikirjud, mõned veel rohelised, maksimaalselt 10%, kuid need on tugevad ja vetruvad/painduvad. Keskmise osa kõtradel on 80-90% seemnetest pruunid ning alumisel osal on enamik seemnetest mustad. See on umbes 7-10 päeva enne prognoositavat koristust. Koristamist peaks alustama kui seeme on küps, värvunud mustaks ja niiskusesisaldus ideaalis 12% ja 15% vahel. Kontrollida kultuuri niiskusesisaldust 5 päeva pärast töötlemist, kasutades selleks vastavat niiskusemõõturit. Reglone Super-i kulunorm 2,0-4,0 l/ha, Diqua, kulunorm 3,0 l/ha, Ooteaeg toodete kasutamisel 7 päeva.

Mõned glüfosaadid on lubatud rapsil koristuseelseks umbrohutõrjeks, kuid mitte saagi koristuseelseks närvutamiseks või kuivatamiseks. Koristuseelseks umbrohutõrjeks on lubatud nt. Barclay Barbarian Biograde 360, kulunorm 4,0 l/ha, ooteaeg 14 päeva. Ranger XL kulunorm 3,0 l/ha, ooteaeg 14 päeva. Roundup ACE ST, kulunorm 2,4 l/ha, võib pritsida 14 - 21 päeva, kuid mitte hiljem kui 10 päeva enne koristust. Glüfosaatide kasutamisel peab seemnete niiskusesisaldus olema alla 30%. Liiga vara kasutades (seemnete niiskus üle 40 %), võib langeda rapsiseemnete õlisisaldus.

Kõikidele eelnimetatud toodetele võib lisada 0,8-1,0 l/ha kõdraliimi Laminex`i, et kaitsta varem valminud kõtru purunemise eest ning vähendada koristuseelset ja koristusel tekkivat saagikadu. Laminexi kasutamine vähendab isekülvi, mis omakorda vähendab herbitsiidide kasutamise vajadust või väiksemat kulu herbitsiididele järgnevas kultuuris. Soovituslik veekulu 200-350 l/ha.


umbrohtunud hernes LargePõldhernel kasutatakse Diqua´t kui herne niiskusesisaldus on 45% või vähem. Pritsitakse kui herne taimel alumised kaunad on kollakaspruunid, pärgamentjad (õhuke paber). Seeme piisavalt tugev. Keskmised kaunad on armistunud ja kortsunud, kollased ja muutunud pärgamendi taoliseks. Seeme on vetruv, ei lõhene pigistamisel. Ülemised kaunad on lihavad, nõrgalt armistunud ja rohelised või hakkavad kolletuma. Seeme lõheneb pigistamisel. Varasem töötlemine võib põhjustada ülemistes kaunades kortsunud terade liiga suure osakaalu, mis tähendab saagikadu. Vilja kuivamine võtab kauem aega ja eelnev kuivatamise efekt läheb osaliselt kaduma. Samuti varte mittepuitumise tagajärjel tekib vartel kokkuvarisemise oht. Seega on väga oluline, et toote kasutamine toimub õigeaegselt, kuna desikandid ei küpseta kultuuri valmis, vaid kuivatavad toored seemned koos kaunaga. Samas, kui hernes kuivatatakse liiga hilja, kaob pritsimise eelis ja tekib alumiste kaunade varisemise oht. Kulunorm mõlemal tootel 2,0-3,0 l/ha, ooteaeg 7 päeva. Reglone Super-t pole lubatud kasutada hernel.

Glüfosaate võib kasutada koristuseelseks umbrohutõrjeks nt. on lubatud kasutada Barclay Barbarian Biograde 360´t Pritsida 10 päeva enne koristust. Seemnete niiskusesisaldus peab olema alla 30%.

põlduba umbrohus 22.08.18 LargePõlduba on koristusküps, kui enamus kaunadest on muutunud mustaks, alumised kaunad on veel kollakad ja seemne sooneke on must. Sama põhimõte nagu põldherne puhul kehtib, et lehestikku närvutada ei tohi liiga vara, sest desikandid ei küpseta kultuuri valmis, vaid kuivatavad toored seemned koos kaunaga. Diqua´ga töödeldud põlduba võib kasutada ainult tuvide ja loomasöödaks, kulunorm 2,0-3,0 l/ha, ooteaeg 7 päeva. Reglone Super kulunorm 4,0-5,0 l/ha, ooteaeg 10 päeva. 

Glüfosaatidest on lubatud kasutada koristuseelseks umbrohutõrjeks nt Barclay Barbarian Biograde 360´t kulunorm 4,0 l/ha, ooteaeg 10 päeva. Seemnete niiskuse sisaldus peab olema alla 30 %.

Kartulil kasutatakse 2 nädalat enne kartuli koristamist, Kui mugulad on mõeldud säilitamiseks, lasta 7-10 päeva jooksul pritsimise ja koristamise vahel koorel kinnistuda. Parim tulemus saadakse kui pritsida heleda valguse ja madala niiskuse tingimustes. Parim aeg on keskhommik kuni pärastlõuna. Reglone Super-i kulunorm 2,0 l/ha, ooteaeg 10 päeva. Diqua kulunorm kuni max 4,0 l/ha, ooteaeg 7 päeva. Diqua märgistusel on väga põhjalikult ära toodud vastava mullastiku ja niiskustingimuste juures kasutamine, lugege see eelnevalt läbi, kuna võib olla oht kahjustada kultuuri.

umbrohtunud nisu LargeTeraviljadel on samuti glüfosaatidega koristuseelne saagi närvutamine ja kuivatamine keelatud. Kui aga on palju umbrohtu võib koristuseelseks umbrohutõrjeks teatud tooteid kasutada nt Barclay Barbarian Biograde 360´t, kulunorm 4,0 l/ha. Pritsimise aeg: kui viljatera niiskusesisaldus on alla 30% st terale jääb küünega vajutades jälg, kuid teda on raske küünega poolitada. Ooteaeg 10 päeva. Samuti võib kasutada Ranger XL, kulunorm 2,0-3,0 l/ha, ooteaeg 10 päeva ning toodet Roundup ACE ST, kulunorm 1,6 -2,4 l/ha. Lubatud pole pritsida seemneviljapõlde. Ooteaeg pritsimise ja koristamise vahel peab olema vähemalt 10 päeva. Vahetult pärast koristamist võib põldu harida.

Lamandunud odral ja kaeral on lubatud kasutada desikanti Diqua, kulunormid mõlemal tootel 2,0-4,0 l/ha, ooteaeg 4 päeva. Pritsitakse kui vili on koristusküps. Kui põllul on vesiheina, on vajalik kulunorm 2,0 l/ha, kaheiduleheliste umbrohtude ja uuesti kasvama hakanud teravilja puhul 3,0 l/ha ja põllul, kus domineerivad virn ja orashein 4,0 l/ha. Kasutada võib ainult loomasöödaks. Töödeldud vilja ja põhku võib ohutult sööta kariloomadele 4 päeva pärast pritsimist.

ristik LargeRistiku seemnepõllul kasutatakse Reglone Super-it, siis kui 75-90% nuttidest on pruunistunud, kulunorm 3,0-4,0 l/ha, ooteaeg 7 päeva. Punasel ja valgel ristikul võib kasutada ka Diqua´t. Pritsitakse kui seeme on küps, 2-3 päeva enne eeldatavat koristamist. Koristatakse kohe pärast täielikku närbumist. Koristuse hilinemine võib põhjustada seemnete kasvama minekut. Kulunorm 2,0-3,0 l/ha, ooteaeg 2 päeva. Madalamat kulunormi kasutada väiksema tihedusega vähem umbrohtunud ristiku puhul.

Eesti Taimekasvatuse Instituudi (varem Eesti Maaviljeluse Instituut) poolt läbiviidud katsed 2010. aastal näitasid, et punase ristiku ’Varte’ seemnepõllu töötlemine defoliandiga andis enamsaaki 30–50 kg ha-1 (15%) sertifitseeritud seemet hektarilt.

Tiiu Annuk
Põllumeeste ühistu KEVILI, Agronoom
kevili logo