Taliteraviljade haigusetõrje.  Jälgi rootsi kärbest!

Oktoober on peagi käes ning taimekasvatushooaeg hakkab ümber saama. Talirapsil tehakse veel kasvureguleerimist ning haigusetõrjet, samuti antakse boori ning mikroelemente, veel saab teha kasvuaegset umbrohutõrjet. Taliteraviljadel käib hoogaslt umbrohutõrje tegemine ning lehekaudne väetamine, ka esimesed fungitsiididega prtsimised on tehtud. Seekord kirjutan sügisesest fungitsiidide kasutamisest ning lõpu poole tähelepanekutest põldudelt, eelkõige pööran tähelepanu rootsi kärbse jälgimisele taliodral ning rukkil.

Teraviljade sügisene fungitsiididega pritsimine

talioder LargeViimaste aastate head talvitumistingimused ning sortide talvekindlus on soodustanud taliodra kasvatamist. Sellega seoses on tõusnud sügiseste fungitsiidide kasutamine, kuna eelkõige talioder on sügisel teraviljadest haigustele kõige vastuvõtlikum. Talinisude puhul saab määravaks külviaeg ning oluline on ka sordi vastuvõtlikkus erinevatele haigustele. Sageli sõltub haigustekitajate hulk harimisviisist. Kui taimejäänused on mulla pinnal (kõrdekülv, minimeeritud harimine) on haigustekitajatel soodsad nakatumis- ja talvitumis-võimalused. Üldjuhul hoiab puhitud seemnete külvamine esmase haiguse ära, eelkõige nende haiguste eest, mis saavad alguse seemne seest, pinnalt või mullast.

Tänavune september oli nii jahe, et hoidis taimede kasvu tugevalt tagasi, mida lopsakam on taimede kasv seda intensiivsemalt hakkavad erinevad haigused lööbima. Kui teravili on haigustesse nakatunud juba sügisel, võiks kindlasti pritsimise teha, kuna sellega hoitakse ära taime nõrgestamine haiguste tõttu ning taimed peavad talvele paremini vastu. Praktika on näidanud, et pika sügise korral on olnud fungitsiididega pritsimisest abi, kui pikaks tänavu sügis kujuneb näitab aeg.

Sügisesel pritsimisel kasutatakse üldjuhul veerandnorme, kuna taimik on väike ja toimeainet pole palju vaja. Väikseid taimi, mis pole visuaalselt haigustesse nakatunud, võiks pritsida vahetult enne püsivate külmade tulekut, et toimeaine jääks taime sisse ja püsiks seal kevadeni. Samas, kui taimik on suurem ja haiguste foon kõrgem (teravili teravilja järel, taimejäänused mullapinnal jne), võib pritsida juba varem, eriti taliotra ning mitte oodata, kui haigus on nakatunud, vaid teha seda profülaktiliselt, seega kui ilm lubab tuleks seda juba nüüd teha. Katsed on näidanud, et sügisel pritsitud taimik tuleb lume alt välja rohelisemana, seega terve ja tugevana.


Milliseid fungitsiide kasutada?

Jahukaste taliodral sügis 2018.a. LargeJahukaste taliodral sügis 2018.a. Sügiseseks pritsimiseks sobivad väga paljud fungitsiidid, mis tõrjuvad erinevaid laiksusi ja juuremädanikke- fusarioose. Fungitsiidid, mis sisaldavad protiokonasooli on efektiivsed juuremädanike, pruunlaiksuse, lumiseene, silmlaiksuse jt vastu, näiteks on tooted Input, Siltra Xpro, Curbatur. Samuti on tebukonasool toimeaine, mis mõjub efektiivselt juuremädanike, lumiseene ja teiste haiguste vastu. Silmlaiksuse vastu tebukonasoolil siiski mõju pole. Efektiivne juuremädanike vastu on ka metkonasooli toimeaine, mida sisaldab preparaat Juventus 90. Juuremädanike, silmlaiksuse jt haiguste tõrjeks on veel efektiivne preparaat Capalo. Suurepäraselt saab tõrjuda silmlaiksust, samas ka helelaiksust, boskaliidi sisaldavate toodetega, mis peaks olema koos epoksikonasooliga, näitena võiks tuua Viverda, kuna selles tootes on see kombinatsioon olemas. Jahukaste vastu on efektiivsed nt Tango Super ja Input.

Talvitumishaiguste vastu on väga efektiivne ka toode Opera N, kus üks toimeaine on epoksikonasool, mis annab väga laia spektri erinevate haiguste tõrjel, sh ka juuremädanikele ja silmlaiksusele. Ega asjata pole see toode mujal maailmas üks levinumaid, mida golfimurudel sügisel haiguste tõrjeks kasutatakse.

Tooteid on piisavalt ja eks igaüks peaks vaatama kõigepealt oma laojäägid üle, ehk leidub seal sobivaid tooteid, mida sügisel kasutada. Soovitame jälgida fungitsiidi valikul, et puhtimispreparaadis sisalduvad toimeained ei kattuks sügisel kasutatava fungitsiidi toimeainetega. Teatavasti ühe ja sama toimeaine kasutamisel suureneb oht resistentsuse tekkele ja seega mõju võib jääda loodetust kesisemaks.


Rootsi kärbse (Oscinella frit) kahjustused taliteraviljadel


rootsi kärbes sügis 2019 LargeRootsi kärbse kahjustus- keskmine leht närbunud, sügis 2019.a.Eelmine nädal oli rootsi kärbse kahjustus eelkõige taliodral ja rukkil. Kahjuri hulgalisel esinemisel jäävad põllule suured tühikud. Kahjustatud peavõrsega taimed annavad palju mitteproduktiivseid võrseid, meenutades puhmikut. Kahjustus on enamasti koldeline. Kahjustus varieerub nii liigiti kui liigi piires sorditi. Kahjuri bioloogiast oli kevadel juttu seega huvi korral loe siit (LINK).

Naksurlane LargeNaksurlase kahjustus, terve taim hävinud, 2019.a.Kahjustuspilt: võrse keskmine leht kolletunud ning võrse alusel kasvukuhiku juures toimetab vagel. Vaglad vigastavad keskmise lehe alust, leht kolletub ja närtsib. Kolletunud lehe alumine osa on märg ja tundub mälutuna, ning tuleb tõmmates kergesti ära. Kui võrse on altpoolt mullapinda täiesti ära näritud on tegemist kas naksurlaste vastsete (traatusside) kahjustusega või mõne mullaöölase liigiga.

Tõrjekriteerium: kui alates tõusmetest kuni võrsumisfaasi lõpuni on 10-15% taimi on kahjustatud, tuleb keemiliselt pritsida. Kuna kahjurid on taime sees, sobivad vaid süsteemse toimega tooted nagu Danadim 40 EC, kulunorm 0,5 l/ha ja Proteus OD, kulunorm 0,6-0,75 l/ha.


Naeri-lehevaablane (Athalia colibri) rapsil


Lehevaablane LargeNaeri-lehevaablase ebaröövik, 2019.a.Tänavune sügis oli naeri-lehevaablasele soodne, nii oli näha ebaröövikuid kõikjal üle Eesti. Tavaliselt võib ebaröövikuid märgata põllul lokaalselt. Noorema kasvujärgu ebaröövikud on kahvatu hallikasroheka värvusega, hiljem muutuvad tumedamaks ja on tumerohelised kuni musta värvusega.

Lehevaablase kahjustused LargeNaeri-lehevaablased kahjustamas, 2019.a.Kahjustama võib hakata juba kultuuri 3–4 lehe faasis. Üldiselt on nende kahjustus majanduslikult vähetähtis, kuigi jälgida tuleb. Taimede kiire kasvu korral võivad kahjustused olla vähemärgatavad. Ebaröövikud roodavad ristõieliste lehti, suure kahjustuse korral jäävad järele vaid rootsud. Nukkuvad kookonis pinnase ülemises 1-5 cm kihis. Naeri-lehevaablasel võib olla kuni kolm põlvkonda aastas. Tuule kaasabil võib naeri-lehevaablane teha pikki rändeid.

Vältimine ja tõrje:
Tehke profülaktilist kontrolli ning avastatud ebaröövikud korjake ära ja hävitage. Keemilist tõrjet alustatakse, kui ühel taimel on 2–3 ebaröövikut ja asustatud on 10–15% taimedest.

Tiiu Annuk
Põllumeeste ühistu KEVILI, agronoom
kevili logo