Kevadine kõrreliste tõrje teraviljas

Teraviljas on kõrrelised umbrohud väga suureks probleemiks, kuna nad konkureerivad kultuurtaimega toitainete, valguse ja ruumi osas. Kõrrelistest umbrohtudest on meil enamlevinud harilik tuulekaer, rukki-kastehein, tähkjas kukehirss, orashein ning murunurmikas. Esimesi on kindlasti lihtsam tõrjuda kui viimaseid kahte.

Tuulekaer lehetupp ilma kórvakesteta LargeHarilik tuulekaer (Avena fatua)

Tuulekaer on kujunenud Eestis tülikaks, teraviljakasvatusele palju kahju tekitavaks ja raskesti tõrjutavaks põlluumbrohuks, olles käesolevaks ajaks levinud kõikidesse maakondadesse. Ta on põllul tugev konkurent kultuurtaimedele. Üks taim võib anda kuni 1000 seemet, seega on kiire paljunemisvõimega. Seemnete idanemisvõime võib säilida mullas kuni 10 aastat, kusjuures seemned võivad idaneda isegi 20-30 cm sügavusel. Tuulekaera tõrjel üheks suurimaks probleemiks on tema suur seemnepank ning ebaühtlane tärkamine ja viljumine kogu kasvuperioodi jooksul, mis takistab keemilise tõrje efektiivset ajastamist. Kõige tundlikum on tuulekaer 2-lehe faasist kuni võrsumise lõpuni, selles faasis on tuulekaera tõrje kõige efektiivsem.

Rukki-kastehein (Apera spica-venti)

Erinevalt paljudest teistest üheaastastest umbrohtudest, millel ei ole välja kujunenud selget eelistust seemnete idanemise aja suhtes, on rukkiheina omapäraks, et tema seemned hakkavad idanema vaid hilissuvel ja sügisel. Üks taim annab tavaliselt kuni 2000 seemet, mis idanevad kuni 2-3 cm sügavuselt mullast. Seemnete idanemisvõime võib säilida mullas isegi kuni 6 aastat. Kevadel nad tavaliselt ei alusta elutegevust või vähemalt ei jõua seemnete valmimiseni. Rukkihein on eelkõige sügisel külvatavate põllukultuuride umbrohi. Kuid seoses künnipõhise mullaharimise asendumisega märksa aja- ja ressursisäästlikumate viisidega võib rukkihein probleeme tekitada ka suviteraviljas eelkõige just otsekülvide korral.

tähkjas kukehirss LargeTähkjas kukehirss (Echinochloa crus-galli)

Tähkjas kukehirssi levik on viimastel aastatel kiiresti laienenud. Üks taim annab 200-1000 seemet, mis idanevad kuni 14 cm sügavusel mullas. Seemned säilivad mullas eluvõimelistena 8-13 aastat. Peetakse üheks maailma halvimaks umbrohuks, kuna vähendab saagikust ja võib eemaldada kuni 80% kasutusel olevast mulla lämmastikust.

murunurmikas LargeMurunurmikas (Poa annua)

Eestis on murunurmikas väga sage taim. Kasvab enamasti tallatavatel kohtadel. Võib muutuda üpris tüütuks umbrohuks, kuna annab suve jooksul 2-3 põlvkonda. Taim võib anda kuni 1000 seemet

Harilik orashein (Elytrigia repens sün. Agropyron repens)

Eestis laialt levinud. Põldudel ja aedades on ta üks tülikamaid umbrohtusid, pikkade risoomidega mitmeaastane umbrohi. Risoomid võivad säilida kaua eluvõimelisena
ka siis, kui neil ei ole rohelisi lehti mullapinnal. Paljuneb ka seemnetega, mis võivad mullas püsida elujõulistena 5-10 aastat. Mulla tihenemist orashein ei talu, seepärast sööti jäetud põldudel annab ta ruumi teistele umbrohtudele, sest on nõrga konkurentsivõimega.
Eelistab toitaineterikkaid õhulisi muldi.

Kõrreliste keemiline tõrje


Tombo WG kasutamise aeg on võrsumise algusest kuni teise kõrresõlme moodustumiseni, mõju on parim, kui mullas on piisavalt niiskust ja umbrohud on aktiivses kasvus. Peamine sihtmärk kõrreliste umbrohtude osas on harilik rukkikastehein. Kulunorm talinisul, rukkil ja tritikalel 0,1-0,2 kg/ha, suvinisul 0,1-0,15 kg/ha. Tombo WG-le ei tohi ära unustada märgaja Dassoil lisamist, kulunorm 0,5 l/ha. Mitte segada kasvuregulaatoritega. Arvestada tuleb, et peale Tombo WG kasutamist tuleb liblikõieliste kultuuride kasvatamisel põllud künda.


Axial 50 EC kasutamise aeg on pikem, kuni lipulehe keelekese ilmumiseni. Kastuatakse nii tali- kui suvinisudel ja otradel kulunormiga 0,6-1,0 l/ha

Puma Universal’i talinisu, rukis, talitritikale 1,0-1,2 l/ha, talioder, suvioder ja suvinisu 0,8-1,0 l/ha, lisada spetsiaalmärgaja Actirob.

Avoxa`t kasutatakse talinisul, rukkil, tritikalel ja suvinisul kuni 2. kõrresõlme moodustumiseni. Olenevalt tõrjutavate umbrohtude spektrist, on kulunorm 1,35-1,8 l/ha. Negatiivset mõju järelkultuurile ei ole täheldatud.

Broadway Star on mõeldud kõrreliste ja kaheiduleheliste umbrohtude hävitamiseks talinisus, rukkis, tritikales kulunormiga 160- 265 g/ha ja suvinisus 150 g/ha. Sarnaselt Tombo WG’le, lubatud kuni 2. kõrresõlme moodustumiseni ja kasutada koos märgajaga Dassoil 0,5 l/ha. Vastavalt umbrohtudele tuleb valida kasutatav kulunorm. Maksimaalse normiga hävitab Broadway Star ka tõhusalt harilikku orasheina, kui orasheinal on 3-4 lehte. Mitte segada kasvuregulaatoritega. Järgmisel aastal kasvatavate taimede suhtes piiranguid ei ole

Attribut on tõhusamaid tooteid talinisu, rukki ja tritikalel kasutamiseks orasheina vastu, mõju tuulekaerale, murunurmikale ja harilikkule nurmikale, umbes 75%, kulunorm 60 - 100 g/ha. Kulunorm suvinisul 60 g/ha. Kaheidulehelistest tõrjub vaid ristõielisi, seega tõrjespektri laiendamiseks võib segada nt. Sekator OD´ga, lisada kindlasti märgaja. Attribut’i pritsitakse teraviljakasvu algfaasis, alates esimese pärislehe ilmumisest kuni hiljemalt kõrsumise alguseni, seega seda toodet saab kasutada vaid hilistel talinisu sortidel, millel pole moodustunud veel esimest kõrresõlme. Kevadel Attribut'iga pritsitud põllule ei soovitata sügisel külvata talirapsi ega - rüpsi.

Atlantis OD tõrjub tõhusalt paljusid kõrrelisi umbrohtusid, sh murunurmikat ja rukki-kasteheina ning mõningaid olulisi kaheidulehelisi umbrohtusid. Kasutamine kevadel võrsumisfaasis talinisul, talitritikalel ja talirukkil kuni kõrsumise alguseni BBCH 30, täna saab kasutada veel hilistel talinisusortidel. Kulunorm 0,5 -0,9 l/ha. Pärast kevadist pritsimist Atlantis OD-ga võib sügisel külvata kõiki taliteravilju ja talirapsi.

Hussar Activ Plus OD mõjub kõige tõhusamalt, kui umbrohud on väikesed ning heas kasvuhoos. Kultuuri seisukohalt on lubatud pritsida talitritikalet ja -nisu võrsumise keskelt kuni esimese kõrresõlme moodustumiseni (BBCH 23-31). Rukki-kasteheina tõrje on kõige tõhusam võrsumisfaasi lõpuni (kuni BBCH 29). Talirukist on lubatud pritsida võrsumise keskelt kuni võrsumise lõpuni (BBCH 23-29).

Vaata herbitsiidide toimespektrit siit (LINK)