Ülevaade olukorrast põldudel, aprilli esimene dekaad.

Märtsi viimase nädala päike sulatas hoogsalt lund ning öised miinuskraadid kuivatasid ning oli juba lootus, et põllud saavad lumevabaks. Nädala alguse vihmasajud soodustasid veelgi lume sulamist, kuid nii nagu kevad ikka, ilm muutus ning vihma asemel tuli lumelisa, mis kattis kogu Eesti lumevaibaga.

Taliraps Jõgevamaa 22 MediumTaliraps Jõgevamaal, 6.04.22.a.Jõgevamaal ning Lääne-Virumaal on endiselt suures osas lumi põldudel, seega on väga keeruline ennustada, kuidas taimik on seal vastu pidanud ja millises olukorras ta lume alt välja tuleb.

Harjumaal, kus põllud olid vahepeal suhteliselt lumevabad, paistsid nii taliraps kui taliteraviljad ilusti talvitunud. Lumiseent väga palju näha polnud ning taimik pigem roheline.

Lõuna poolsetes piirkondades eelkõiga Põlva,- Tartu ja Viljandimaal läks ka lumi pisut varem ning esmamulje oli paljutõotav. Võru ja Valgamaal on piirkondi, kus lund on veel omajagu, suuremad ja lagedamad põllud sulasid lumevabaks, kuid väiksemad ja metsaga ümbritsetud põldudelt läheb veel aega, et põllule saaks. Sarnane olukord on ka Peipsi ääres ning Ida-Virumaal. Seega saame rääkida nendest põldudest, millel lumi sulanud ja taimed näha.
Tartujõgev4 MediumTaliraps Tartumaal 5.04.22.a.Tänu päevasele soojusele, öistele külmadele ning sulanud lumele märtsi lõpus ilmsesid piirkonniti taliviljadel eelkõige taliteraviljadel tugevad külmakergitused. Selline olukord on meie tingimustes tavaline märtsikuine probleem, kus mulla pealmine kiht külmub ja seejärel sulab. Külmumise tagajärjel muld kerkib koos taimedega ning võib taimede juurestiku puruks rebida. Maapinna rullimine aitab vähendada külmakergituse negatiivset mõju.
Tartumm5 MediumTaliraps Tartumaal, rosett terve ja elujõuline, 5.04.2022.a.Rapsipõllud on nendes piirkondades üldiselt hästi talvitunud. Visuaalselt ei olnud põllud esialgu küll väga ilusad, kuna suured lehed olid külmakahjustustega või ära vettinud ning mädanema läinud. Lähemalt uurides on enamikul taimedel rosett terve ning taim elujõus. Suurem probleem on hilisemate külvidega, kuna taimed ei olnud talvituma minekuks nii tugevad. Kohati on näha mädanenud taimi, mis võivad olla erinevate probleemide koosmõju nagu haigused, kahjurid, külvikord, põllu drenaaž jne.


Läänemaa4 MediumTalinisu Läänemaal, 9.04.22.a.Läänemaa ning Pärnumaa on tänavu kõige kehvemas olukorras. Väga paljud talikultuurid on ilmastikust räsitud, kuna kaitsvat lumekihti nappis. Tekkinud jääkoorik jättis taimed toitainete ja õhupuudusesse. Vahepealsete sulailmade tõttu tekkinud liigvesi põhjustas taimede vettimist. Talirapsid kui ka taliteravili on kohati põldudel hukkunud ning tuleb mõelda kevadel ümberkülvidele. Põldudel, kus taimed jäid mõneks ajaks õhupuudusesse on kiireks taimede taastamiseks vaja anda kevadel esimesel võimalusel lämmastikku. Vettinud tamikut kahjuks ei taasta ka kiire lämmastiku andmine. Kui suur osa taimedest sellisest olukorrast välja tuleb selgub alles siis kui ilmad püsivamalt soojaks lähevad.

saaremaa2 MediumTalinisu Saaremaal 9.04.2022.a. (foto: Hendrik Salm)Hoopis teine maailm avaneb aga Saaremaal, kus esimesed väetamised tehti juba märtsi lõpus. Päike ning kõrgemad temperatuurid kuivatasid kiiresti põllud ning kohati isegi tolmas. Taimed on enamasti talvitunud ning kasvuperioodi alustamas.

Lumiseen MLumiseene kahjustus taliodral, Tartumaa, kevad 2022.a.Kokkuvõttes võib öelda, et piirkonniti on taimede talvitumine väga erinev ning lõplikult selgub olukord tõenäoliselt alles mai alguseks. Täna võib öelda, et palju sõltub piirkonnast ja talvisest lumekattest. Nendes piirkondades kus lumi läks varem on näha, et suuremad kahjustused on põldudel kus teravili on teravilja järgi külvatud. Probleemsemad põllud on nt suviodra või taliodra järgi külvatud külvidel, kus tekkis sügisel palju eelkultuuri varist. Piirkondades, kus oli oluliselt paksem lumekiht, arenes taimedel lumiseen. Eelkõige on kahjustunud väga varajased külvid suure külvisenormidega, külvikord teravili teravilja järel.
tüfuloos MediumTaliteravilja lehed kahjustatud tüfuloosi poolt, kevad 2022.a.Pikk lumeperiood soodustab lumiseene kui tüfuloosi arengut ning nad esinevad soodsates tingimustes sageli koos. Tüfuloosi tekitaja säilib sklerootsiumidena mulla pinnal või 1 cm paksuse mullakihi all eluvõimelisena 2 aastat. Võime arvata, et suuremad kahjustused alles ilmnevad, kuna lumi pole veel kõikjalt sulanud. On tavapärane, et enam kannatavad väga varajased ning suure külvisenormiga külvid, samuti on probleemsemad põllud, kui taliteravili on külvatud teravilja järgi ning soodustavaks faktoriks on ka minimeeritud harimine.

Läänemaa9 MediumTaliraps Läänemaal, 9.04.22.a.Kindlasti saab öelda, et taimede kahjustused on suuremad halva drenaaziga põldudel, seal, kus vesi on jäänud pikemalt põllule on taimed osaliselt hävinud. Külmakergitused on eelkõige aladel, kus taimik on väiksem ning mullad kergemad, samuti on probleeme turvasmuldadel.
Rootsi kàrbes 20.09.18 l viru minRootsi kärbse sügisene kahjustusKuna eelmine 2021. aasta september oli jahe ning taimed arenesid väga aeglaselt oli sügisel näha taliteraviljadel erakordselt palju rootsi kärbse kahjustusi. Kuna ühtegi süsteemset insektitsiidi kasutamiseks polnud, siis tõrjet ei saadud teha. Rootsi kärbes talvitub talivilja orasel, seega me ei tea veel kui suureks kujuneb rootsi kärbse kahjustus. Kõik sõltub sellest kui suur on taimik, mida suurem taimik, seda väiksemad on tõenäoliselt kahjustused.

Võimalusel tuleks teha äestamist, et kuhtunud taimik eemaldada. Äestamine, tuul ja päike ja lämmastikväetiste andmine pärsivad kiiresti lumiseene kui ka tüfuloosi arengut. Ühtlasi soodustab äestamine kultuurtaimede arengut, selle võrsumist, umbrohtude ja haigustekitajate hävitamist ning hoiab mulla niiskusvaru, kuna purustatakse mullakoorik. Kõige olulisem on aga see, et äestamiseks peab olema muld piisavalt tahenenud, et mitte tõmmata mulda lihsalt kokku.

Svwn Erik Lohu MediumTalinisu Viljandimaal (foto: Sven-Erik Lohu)Üldiselt tuleb vältida orase ülekasvamist sügisel, seega tuleb külvata talivili optimaalsel ajal, samuti vältida lämmastikuga üleväetamist. Taliodral vältida mangaanipuudusest tulenevat stressi. Võimalusel kasvatada haiguskindlamaid sorte. Seemnete puhtimine ja sügisene fungitsiidide kasutamine vähendab nakatumist. Oluline on umbrohutõrje sügisel. Parimateks eelviljadeks on liblikõielised kultuurid või liblikõielisterohke põldhein, mis vähendavad (nagu orgaaniline väetiski) haiguste levikut. Piisav kaalium soodustab süsivesikute säilitamist ning väldib haiguste esinemissagedust, kuid ükski võte et takista soodsatel aastatel lumiseene ja tüfuloosi esinemist.



Tiiu Annuk
Põllumeeste ühistu KEVILI agronoom
kevili logo