Hiilamardikad (Brassicogethes sp) ja kõdra-peitkärsakad (Ceutorhynchus obstrictus)

Täna on taliraps õiepungade moodustamise faasis. Lõuna-Eestis võib juba näha esimesi õisi avanemas. Jahe ilm on hoidnud hiilamardikate aktiivsust tagasi, kuid me peame olema tähelepanelikud ja igapäevaselt seiret tegema, kuna temperatuuride tõustes mardikate aktiivsus suureneb, ning nad võivad koonduda talirapsi õiepungadele toituma ning munema. Suuremad kahjustused tehaksegi rohelise punga staadiumis. Samuti hakkavad kõdra-peitkärsakad kogunema rapsi õitele toituma, hiljem juba väikestesse kõtradesse munema. Siinkohal ülevaade mardikate bioloogiast ning tõrjevõimalustest.

Hiilamardikad (Brassicogethes sp)

esimene õienuppude faas MediumÕienuppude faasis tuleb teha mardikate seiret, 17.05.2022.a.Hiilamardikaid tuleb rapsitaimi õiepungade moodustumise algusest alates hoolikalt jälgida, Eestis ja Euroopas on naeri-hiilamardikas (Brassicogethes aeneus Fab., syn. Meligethes aeneus Fab.) enamlevinum ristõieliste kahjur. Esialgu leidub neid arvukamalt põllu servades, kuid päikesepaisteliste sooja ilma korral levivad kiiresti üle põllu. Temperatuuril 15 °C võivad mardikad lennata isegi kuni 10…15 km otsides peremeestaimi, kus toituda ja paljuneda.

Valmikud on rohekas- või sinakasmustad metalliläikega kuni 1,5-3 mm pikkused mardikad. Kõhupoolt on mardikas pronksjasmust. Vastsed on kreemika tooniga tumeda peaga, kolme paari rindmikujalgadega, kuni 5 mm pikkused tõugud. Muneb õiepunga. Viljakus kuni 50 muna. Talvituvad noormardikatena taimejäänuste all või mulla ülemises kihis. Üks põlvkond aastas.

hiilamardikad MediumHiilamardikad talirapsi õisikus, 17.05.2022.a.Hiilamardikate kahjustus

Rapsi kahjustavad tugevasti naeri-hiilamardikas (B. aeneus) ja sinepi-hiilamardikas (B. viridescens). Talvituspaigast suunduvad nad varakevadel küpsussöömisele, siis kui keskmine õhtutemperatuur on tõusnud 10 °C. Kuivõrd suguküpseks saamiseks vajalik toitumisperiood, kestab selline toitumine nädal kuni kaks, toitutakse erinevatesse sugukondadesse kuuluvate õitsvate taimede õietolmust. Kui õhutemperatuur on tõusnud üle 12 °C hakkavad putukad paarituma ja munema, selleks otsivad nad ristõielisi taimi. Emased munevad augustatud suurematesse pungadesse, igasse 1…8 muna, paigutades need tolmukottide lähedale. Uuringud on näidanud, et munemiseks eelistatakse õiepungi, mis on kuni 3 mm pikkused. Kui pung, kuhu munetakse on suurem kui 2 mm, siis areneb pungast seemneid sisaldav kõder. Kui aga munetakse punga, mis on väiksem kui 2mm, siis kõtra ei arene ja saagile tekitatakse kahju. Algul toituvad vastsed kinnises pungas, hiljem liiguvad uutele õitele, et saada värsket õietolmu. Täiskasvanuks arenenud laskuvad 3…4 nädala pärast mulda nukkuma. Nukust väljunud uue põlvkonna paljutoiduline noormardikas toitub enne talvitumiskohale siirdumist erinevatest suvel õitsevate taimeliikide õietolmust.

hiilamardikad ja kõdra peitkärsakas tiiu MediumSuuremad kahjustused tehakse hiilamardikate poolt punga staadiumis.Peamist kahju tekitavad mardikad, kes söövad õielehti ja augustavad kinniseid õiepungi, kahjustades sigimikku, tolmukaid, õiepõhja. Kahjustatud õied närbuvad ja kuivavad. Kui ühes pungas on palju vastseid, võib samuti tekkida saagikadu, kuna õite areng on takistatud ning õied kuivavad ning varisevad. Varisenud õitest jääb taime külge väike varreke. Tühjad õievarrekesed viitavad hajusal esinemisel hiilamardika kahjustusele, pikemas reas esinemisel põuakahjustusele.

Kahjustuse ulatus

Suuremad kahjustused tehakse mardikate poolt rohelise punga staadiumis. Avanenud õitega taimedel söövad hiilamardikad peamiselt õietolmu ja tolmukaid ega tekita enam nii suurt kahju kui pungade faasis. Kahjuri rohkel kahjustusel, olenedes taime arengufaasist, võib seemnesaagist hävida 70…80 %. Levikut soodustab suvi- ja talirapsi kasvatamine lähikonnas.

Vältimine ja tõrje. Koristusjäätmete hävitamine, ja korralik maaharimine hävitab mullas olevaid arengujärke. Ristõieliste umbrohtude hävitamine põldudelt ja seemnekandjate põllu ümbrusest vähendab toidubaasi. Viljavaheldus - mitte kasvatada lähestikku suvi- ja talirapsi.
Väga oluline on roheliste õiepungade faasis mardikate seire, kuna nad on hästi märgatavad on neid lihtne lugeda. Loetakse diagonaalis kümnel taimel esinevad putukad. Vaatlusi viiakse läbi mitmes korduses, soovitavalt põllu erinevates piirkondades. Samuti võib mardikate saabumist põllule kindlaks määrata kollaste vesipüünistega või liimipüünistega.

Tõrje kriteerium: Õiepungade algfaasis alustada tõrjega kohe, kui ühe taime kohta on 1…2 mardikat või vahetult õitsemise eel 2...4 mardikat. Soomlaste andmetel peaks õiepungade algfaasis tõrjega alustama, kui taime kohta on 1 mardikas või vahetult õitsemise eel kuni 2 mardikat.

Kõdra-peitkärsakas (Ceutorhynchus obstrictus)

kõdra kärsakad suurend MediumKõdra-peitkärsakad rapsi õienuppudel, 17.05.2022.a.Valmikud on 2,0-3,5 mm pikkused ovaalsed, tuhkjashallide karvadega kaetud kõvera kärsakuga mardikad. Muneb kõtradesse. Vastsed valged, pruuni peaga, ilma jalgadeta, kergelt kõverdunud vageltõugud. Nukkub 5-10 cm sügavusel mullas. Kärsakad talvituvad mulla pealmises kihis, taimejäänuste all või lehekõdus. Üks põlvkond aastas.

Temperatuuri tõustes mulla ülemises 10 cm kihis 10 °C-ni väljuvad kärsakad talvitumiskohast ja otsivad toitumiseks ristõielisi taimi. Kui ristõielised kultuurid (raps) hakkavad õitsema, liiguvad põllule. Algul toituvad mardikad õietolmust, hiljem kahjustavad kõdraalgmeid, tehes augukesi, mille kaudu emasmardikas muneb 1muna igasse kõtra. Mardikate kahju on siiski majanduslikult väheoluline. Putukad eelistavad muneda 2–4 cm pikkuste kõtrade sisse. Selliste kõtrade pinnal võib näha tumedaid augukesi. Peitkärsaka vageltõugud kooruvad kõtrades 7-10 päeva pärast ja hakkavad närima seemneid. Seemnete kahjustamine kestab kogu vastseperioodi, see on umbes 25-30 päeva. Peamiselt tekitavad kahju vageltõugud, kes elavad kõdras ja toituvad seemnetest. Tavaliselt hävitatakse kõdras 5…6 seemet. Viimases kasvujärgus tõuk sööb ennast läbi kõdra seina välja ja nukkub 5…10 cm sügavusel mullas. Kõdra seina jääb umbes 1 mm ava. Umbes kolme nädala pärast, s.o. augusti algul väljuvad nukkudest noormardikad, kes toituvad mõne aja looduslikel ristõielistel ja lähevad mulda talvituma. Aastas 1 põlvkond.

kõdra peitkärsakas 222 MediumKõdra-peitkärsakad 17.05.2022.a.Niiskete ilmade korral on kõtradel olevad mardikate väljumisavad heaks vastuvõtu kohaks seenhaigustele, mis võib hävitada kõtra järele jäänud seemned. Kõdra peitkärsaka bioloogia on sünkroonis talirapsi arenguga ja selleks ajaks kui suviraps mardika munemise jaoks sobivasse faasi areneb on kärsakas ammu munenud. Suvirapsil võib kahjustusi esineda väga vähesel määral, kuigi mardikaid võib õitel kohata.

kõdra peitkärsaka vastne 1suurendusega LargeKõdra-peitkärsaka vastne ehk tõuk rapsi kõdras.Vältimine ja tõrje. Koristusjäänused hävitada sügiskünniga. Ristõielised umbrohud rapsi põldude ümbrusest hävitada. Rapsi põllu serva külvata varemõitsevaid ristõielisi taimi, kust on lihtsam tõrjuda sinnakogunenud kõdra-peitkärsakat. Parasitoidid kontrollivad edukalt kõdra-peitkärsaka arvukust, Eestis on parasiteerituse tase keskmiselt 50-60%. Pritsides põldu naerihiilamardika tõrjeks, tehakse ühtlasi ka kõdra-peitkärsaka tõrje.

Tõrje kriteerium: Kui õitsemiseelsel perioodil on 1…2 mardikat taime kohta ja sellise asustusega taimi on 10%. Selleks kontrollitakse taimi 10 kohast, 10 taime, millelt mardikad nõusse raputatakse. Vajadusel pritsitakse teistkordselt õite kroonlehtede varisemisel ja esimeste kõtrade moodustumisel.

Hiilamardikate ja kõdra-peitkärsakate keemiline tõrje

Hiilamardikad talirùpsis lähedalt MediumHiilamardikad talirüpsil.Täna on nii Euroopas kui Eestis kujunenud hiilamardikatele teatud resistentsus erinevate preparaatides sisaldavate toimeainete suhtes. Seega tuleb hiilamardika tõrjel järgida kahjurite tõrjumisel rotatsiooni, et järjestikku ei kasutataks toimeainetega toodet.

Karate Zeon 5 CS  lubatud rapsile hiilamardikate, varre-peitkärsakate ja maakirpude vastu, kulunorm 0,1-0,15 l/ha.
Kaiso 50 EG on ainult rapsile lubatud hiilamardikate, peitkärsakate jt kahjurite vastu, kulunorm 0,15 kg/ha.
Decis Mega on lubatud kasutada nii rapsil kui rüpsil hiilamardikate, kõdra-peitkärsakate jt kahjurite tõrjeks, kulunorm 0,125-0,15 l/ha.
Karate Zeon 5 CS, Kaiso 50 EG ja Decis Mega on keelatud kasutada õitsvatel põllumajanduskultuuridel ja umbrohtudel ja võib kasutada päeval kui pritsimiseks on sobiv ilm.

Evure ja Mavrik on rapsidel ja rüpsidel kasutamiseks hiilamardikate, peitkärsakate kui ka teiste kahjurite vastu, kulunorm 0,2 l/ha. Evure on lubatud kasutada taimede õitsemise ajal. Pritsitakse hommiku- ja õhtutundidel, kui mesilaste ja teiste kasulike putukate lendlus pole alanud või on lõppenud (kell 22:00 – 05:00).

Avaunt on kasutamiseks ainult hiilamardikatele, kulunorm 0,2 l/ha. Peitkärsakate vastu ei ole toode registreeritud ning ei ole ka efektiivne. Avaunt annab sarnaselt süsteemsetele toodetele pikema kaitse, kuna toimeaine läheb vahakihti ning püsib seal kuni 14 päeva. Avauntiga kokku puutunud naeri-hiilamardikad lõpetavad mõne tunni möödudes söömise, muutuvad liikumatuteks või nende liigutused on koordineerimatud ning lõpuks nad surevad 1–3 päeva jooksul. Avaunt on tõhus naeri-hiilamardikate vastu, kes on muutunud resistentseks püretroidide (Decis Mega jt kontaktsed tooted) suhtes. Sobib kasutada nii suvi- kui talirapsil ja rüpsil. Avaunti ei või kasutada, kui põllul on õitsvad taimed ning mesilased ja teised tolmeldavad putukad lendlevad aktiivselt. Kui ei esine õitsvaid taimi, siis on lubatud kasutada ajavahemikus 22:00-05:00.
NB! Toode on registrist kustutatud, turustada lubatud kuni 30.06. 2022 ja kasutada kuni 19.09.2022.

Mospilan 20 SG (atsetamipriid 200 g/kg) on lubatud kasutada rapsil ja rüpsil hiilamardika, kõdra-peitkärsaka ja kõdrasääse tõrjeks. Mospilan 20 SG on nii kontaktse kui süsteemse toimega kuuludes neonikotinoidide keemilisse gruppi. Toodet iseloomustab tugev süsteemne toime. Kui toimeaine on jõudnud putuka kehasse, siis toimib see nii läbi seedeorganite kui ka läbi kesknärvisüsteemi. Putukas on pärast tootega kokku puutumist veel mõne aja elus, kuid ta ei kahjusta enam taime. Pärast pritsimist säilib selle toime 14-21 päeva, toime pikkus sõltub taimede kasvukiirusest. Vihmakindlus 2 tundi (soovitav 6 tundi), ei ole soovitav kasutada hommikuse kastega ja õhtuse niiskusega, see võib vähendada toote imendumist taime. Lubatud kasutada 1. kord hooajal.

Mospilan 20 SG kulunorm 200g/ha ja veekulu 200 – 600 l/ha. Pritsida võib õiepungade moodustamise algusest kuni küpsemise alguseni (BBCH 50-80). Mesilaste ja teiste tolmeldajate putukate kaitsmiseks lubatud kasutada ajavahemikus 22:00-05:00. 

Mospilan 20 SG segamine
Võib kasutada segus teiste insektitsiididega, fungitsiidide ja leheväetistega, välja arvatud toodetega, millel on leeliselised omadused nt Boor. Juhul kui kasutada koos booriga, tuleb kindlasti pritsimisvee pH-d reguleerida. PH regulaator läheb pritsipaaki alati esimesena!

Tiiu Annuk
Põllumeeste ühisti KEVILI, agronoom
kevili logo