Lutserni umbrohutõrje ja väetamine peale esimest niidet

Tänaseks on suur kuumus möödunud ning tänavustel lutsernipõldudel umbrohi tärganud. Kellel veel umbrohutõrje pole tehtud, saab seda kohe esimesel võimalusel teha. Siinkohal tuletangi meelde, mida peaks umbrohutõrjel arvestama. Juttu tuleb nii keemilisest umbrohutõrjest kui hooldusniitest. Samuti ei tohi ära unustada 2-4. aasta lutsernide väetamist, peale esimest niidet, sest ilma toiteaineteta jääb saagikus madalaks.

Lutserni umbrohutõrje

umbrohutõrje on vaja teha MediumUmbrohutõrje on vaja ära teha, muidu kasvavad umbrohud üle.Lutserni 1-2 pärislehe faasis saab keemiliselt kaheiduleheliste umbrohutõrjet teha tootega Basagran 480 (bentasoon 480), kulunorm 2,0 l/ha. Kõige parem aeg on teha seda siis kui umbrohud on idulehtede kuni 4 lehe faasis. Basagran 480 võib kasutada ainult tärganud umbrohu tõrjeks, kuna ta on kontaktne ja mullakaudne mõju umbrohtudele puudub. Ülekasvanud umbrohtusid Basagran 480 efektiivselt ei tõrju. Samuti ei tohiks ära ehmatada, et mõju umbrohtudele avaldub suhteliselt aeglaselt. Ei ole soovitav lisada märgajat, kuna Basagran 480 formulatsioon on erinev kui sama toimeainega toode Benta 480 SL, mida on harjutud kasutama hernel. Benta 480 SL ei ole lubatud lutsernile, kuid on lubatud kõrrelistele heintaimedele, kulunormiga 2,0 l/ha. Umbrohutõrje ajal peab olema õhutemperatuur >10 °C. Ära pritsi vihma ajal ega ka siis, kui umbrohi on sedavõrd märg, et pritsimisvedelik maha jookseb. Üle 20 °C ulatuva õhutemperatuuri korral mitte pritsida päeval, vaid hommikul või õhtul. Soovitav on kasutada vähemalt 200-300 l vett/ha-le.

lutsern tärkan MarjultLutsern tärganud, kuid umbrohtusid veel pole, 20.06.22 (foto: Marju Kaasik)Tõrjespekter: Karvane ruse, korvõielised, rukkilill, valge hanemalts, ristirohi, roomav-madar, konnatatar, kirburohi, võõrkakar, kassinaeris, lehtertapp, maavitsalised, portulak, ristõielised, põld-rõigas, põldsinep, põld-litterhein, hiirekõrv, vesihein, harilik puju, valge karikakar, maltsad, päevalill, harilik punand, kare kõrvik (kuni 3 lehe faasis), põld-harakalatv, iminõges (kuni 3 lehe faasis), kesalill, füüsal jt.
umbrohtunud lutsernipõld 2020 Large MediumUmbrohtunud lutsernipõld, viimane aeg teostada umbrohutõrje.Segamine: Basagran 480 ei ole lubatud segada kõrreliste umbrohtude tõrjeks mõeldud preparaatidega. Teiste preparaatidega võib 7 päeva pärast pritsida.

Kõrreliste tõrje seemnepõldudel

Orasheina ja mitmeaastaste kõrreliste tõrjumiseks on lubatud seemnepõldudel kasutada toodet Focus Ultra, kulunorm 4-5 l/ha, lühiealiste kõrreliste (tuulekaer, rukki-kastehein, tähk-kukehirss) tõrjeks kasutada kulunormi 1,0-2,0 l/ha.



Hooldusniide

hooldusniide2 MediumHooldusniide tehtud.Umbrohtusid saab tõrjuda ka hoodusniidetega. Meie soovitus on Golden Field Factory tarbeks lutserni kasvatajatel teha kindlasti keemiline umbrohutõrje ning hiljem vajadusel hooldusniide, sest ainult nii on võimalik saada umbrohupuhas niide juba esimesel aastal.
hooldusniide tehtud kuid umbrohufoon kõrge vajab tõrjet 2019 LargeHooldusniide tehtud, kuid umbrohufoon väga kõrge, sellises faasis umbrohutõrje pole enam Basagran 480 efektiivne.Üldjuhul esimene hooldusniide tuleb teha külvijärgselt enne 2 kuu möödumist. Hooldusniide tuleb teha 15-20 cm kõrguselt. Oluline, et ei kärbitaks kultuurtaimi. Lutserni taimed hooldusniite ajal ~10 cm kõrgused. Ärge laske hooldusniite ajaks umbrohtu nii suureks, et ta varjutaks täielikult kultuurtaimi. Lisaks on oht, et kui on väga suur umbrohumass, siis see võib maha jäädes mädanema hakata ja ning kultuurtaimed enda alla mattes neid lämmatada. Sellepärast hooldusniitega ei tohi hilineda!

Väetamine peale esimest niidet

umbrohupuhas lutsernipõld 2019 Large MediumUmbrohupuhas lutsernipõld.Üldjuhul 2-4. aasta lutsernipõllul peaks toimuma väetamine peale esimest niidet. Siis tuleb anda nii kaalium, fosfor, väävel, magnesium kui boor. Kasulik on taimi fosforiga varustada, fosfor aitab taimedel kiiremini taastuda, kiirendab juurte kasvu, suurendab mügarbakterite arvu ja võimet siduda lämmastikku. Mullast võetud P ja K ning teised elemendid vähenevad kiiresti, kui neid väetamisega ei asendata. Väetised anda peale niidet nii kiiresti kui võimalik, soovitavalt kohe järgmisel päeval.
Olulist tähelepanu tuleb pöörata kaaliumile ja väävlile. Planeeritavast K ja S kogusest võiks osa kasutada peale esimest niidet, teine osa hiljem, kas peale teist või kolmandat niidet. Kaaliumivajaduse katmiseks sobib kasutada nt 100-200 kg/ha KCI, väävli ja magneesiumivajaduse saab katta magneesiumsulfaati andes nt 100-130 kg/ha. Sobivad kaaliumirikkad PK (S)-väetised.

Lägaga väetamine

teine niide 1. okt 2020 1 MediumLutserni teine niide 1. okt 2020.a.Kindlasti aitab lutserni taimiku kasvule kaasa veiseläga kasutamine. Võimalusel väetada lägaga kohe peale I või II niidet, mitte varakevadel vegetatsiooni alguses. Lägaga väetamisega ei tohi jääda hiljaks. Koristatud lutsernipõllule peavad hiljemalt järgmisel päeval tulema lägalaotamise masinad. Tuleb arvestada, et lutsern on tallamisele äärmiselt tundlik, eriti niisketes oludes. Pärast sügisest külvi, järgmisel aastal, saab läga laotada vaid pärast teist niidet ning kuiva ilma korral. Pärast teist või kolmandat aastat võib lägaga väetada ka pärast esimest või teist niidet, olenevalt jällegi mulla- ja ilmastiku olukorrast. Väga suur eelis lägaga väetamise korral on fakt, et kogu kaaliumi vajadus saab sellega täidetud.

Saagikus 10 t/ha KA- keskmine vajadus: N- 20-30 kg/ha, P – 25 kg/ha, K – 160 kg/ha, S – 35 kg/ha, Mg – 15 kg/ha, B – 0,5 kg/ha

Edukat hooaega!

Tiiu Annuk
Põllumeeste ühistu KEVILI, agronoom
kevili logo