Kuidas hoida laokahjurid teraviljast eemal?

Varsti on käes viljakoristusaeg ja kahjuritega saastunud vilja toiteväärtus on madalam ning seda vilja pole praktiliselt kuhugi võimalik realiseerida. Tuleb arvestada, et hoidlate sisepindadele jääb alati eelmise aasta viljast prahti, kahjureid (putukad, lestad), hallitusseente eoseid ja seeneniidistikku, mis on kahjurite paljunemise ja uue nakkuse alguseks. Närilised, toitudes viljast, saastavad vilja oma väljaheidetega, soodustavad terade vigastamise ja mehaanilise haigusetekitajate ülekandmisega hallitusseente levikut ja vilja riknemist. Ka linnud levitavad haigusetekitajaid ja halvendavad vilja säilivust. Teraviljakadu putukate tõttu on ligikaudu 10% saagist.

puhasta lao seinad vanast viljastPuhasta lao seinad vanast viljast!Profülaktiline tõrje iga aasta tühjas hoidlas on väga vajalik, enne uue vilja sissetulekut. Et soovimatud külalised vilja kahjustama ei tuleks, järgida järgmisi punkte.

  • Enne uue vilja säilima panemist tuleb punkrid või põrandad/salved hoolikalt puhastada eelmistest jääkidest.
  • Kontrolli üle ka seinad ja katus, et vältida vilja niiskumist läbi läbitilkumise, kondensvee tõttu või muudel põhjustel.
  • Töödelda kõik pinnad, erilise hoolega praod, uksed, lõhed, kus kahjurid peidavad või sisenevad.
  • Kui teravilja ladustatakse kauem kui 6 kuud tuleb pritsida 4-6 nädalat enne uue vilja sissetoomist, kuna see on aeg, mis vähendab veelgi kahjurite ellujäämisvõimalusi kuivas ja tühjas laos.
  • kasvama läinud terad on märk halbadest ladustamistingimustestKasvama läinud terad on märk halbadest ladustamistingimustest.Umbrohuseemned tõstavad vilja niiskust säilitamisel, seega soodustavad kahjurite levikut. Kuivatada üle põllult koristatud kuiv vili, nii väldite vilja kuumenemist umbrohuseemnete tõttu.
  • Vilja ventileerimine ja võimalikult kiire jahutamine on olulised võtted vältida kahjureid.
  • Kontrollida vilja kuumal ajal iga kahe nädala tagant, külmadel kuudel korra kuus, et avastada vilja kuumenemist ja kahjurite aktiivsust.
  • Vilja saab töödelda ka laadimise ajal, lisaks võib pärast vilja tasandamist panna peale kate, et vältida kahjurite sattumist pinnale
  • Ära unusta ladude ümbrust! Kokku pühitud jäätmed, prahihunnikud jms on paik kahjurite pesitsuseks, sealt liiguvad nad pärast uue vilja sissetoomist kiiresti lattu.
  • Fumigeerimine vastava kvalifikatsiooniga inimeste poolt.

Laokahjurite keemiline tõrje

syngenta insecticid agro actellic 50 ec 100 ml 1Laokahjurite vastu tühjades hoidlates on parim toode kindlasti Actellic 50 EC. Actellic 50 EC on pika toimeajaga kontaktne ja söötmürk. Toimeaine imendub kahjurputuka organismi kehapinna ja seedetrakti kaudu. Samuti toimib kui fumigant, sattudes kahjurputuka organismi hingamisteede kaudu. Toode on väga laia toimespektriga, tõrjub nii mardikaid, liblikaid kui lestasid. Actellic 50 EC on pindadel pikaajaline järelmõju ning ei jäta plekke. Kulunorm, tühja lao pritsimisel – kuni 100 ml/100 m². Hoidlaid võib töödelda mitte hiljem kui 15 päeva enne uue teraviljasaagi ladustamist. Enne teravilja ladustamist tuleb ladu hoolikalt ventileerida. Töölahuse kontsentratsioon ei tohi ületada 8%, s.t 200 ml Actellic 50 EC-d 2,5 l vee kohta. Erinevate pindade küllaldaseks katmiseks töölahusega tuleb toote kulunormi (100 ml) lahjendada veega. Samuti on erinevate pindade töötlemiseks vajalikud erinevad veekogused, lisainformatsioon on toote märgistusel.

Lõuna aidaleediku röövikud leediklased MediumLõuna aidaleediku röövikud.Teine võimalus on enne teravilja ladustamist tühja ladu pritsida Karate Zeon 5 CS´ga. Kulunorm 0,4 ml/m², töölahuse kulu 200 ml/m². Kuna Karate Zeon 5 CS on insektitsiid ei ole kindlasti nii tõhus lestade vastu kui Actellic 50 EC, kuna lest pole putukas. Putukaid tõrjuvad mõlemad tooted väga efektiivselt.

Kahjurite tõrjeks teraviljas enne hoiustamist on lubatud putukatõrjevahend K-Obiol (toimeaine deltametriin 25 g/l), mis toimib kontakt- kui söötmürgina. Vahendit võib kasutada teravilja desinfektsiooniks vahetult lintkonveieril, kettkonveieril, tigukonveieril, teravilja transportimise käigus haagisele, silotornidesse või kuhjadesse. Vahendit tuleb pritsida, kasutades seadet, mis kindlustab töövedeliku ühtlase pihustamise. Kulunorm 10 ml/t – kaitseb teravilja umbes 6 kuu jooksul, kulunorm 20 ml/t – kaitseb teravilja umbes 12 kuu jooksul. Tõrjevahendi kasutamine põhjustab viljaterade veesisalduse tõusu 0,01% võrra. Parima tulemuse saavutamiseks tuleb vilja pritsida ladustamisperioodi alguses.
lamesklane LargeLamesklased
Näriliste vastu saab kasutada söötmürke. Lattu ei tohi sisse pääseda ka linnud, kes oma väljaheidetega reostavad vilja ja halvendavad selle kvaliteeti. Hoiustatavat vilja tuleb aeg-ajalt kontrollimas käia. Igasuguse vilja värvi- või lõhnamuutuse korral tuleb koheselt reageerida. Kahjuritest tabandunud teravilja söötmine võib loomadel tervisehädasid põhjustada. Kahjustatud teravilja toiteväärtus langeb säilitamisel iga kuuga 5,5-7,9%. Lestade või teramardikate ilmumisel tuleb teha keemilist tõrjet, terade niiskuse sisalduse tõusu korral üle 15% aga vili kiiresti üle kuivatada.

Desinfektsiooni võivad teostada ainult firmad, kellel on vastav sertifikaat ja erivarustus. Need firmad, kes võivad väga mürgiseid taimekaitsevahendeid kasutada on registrisse kantud ja leitavad Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehelt: https://pta.agri.ee/ Et saavutada desinfektsioonis head tulemust, peavad ruumid olema eelnevalt koristatud tolmust ja muust prahist.

Levinumad laokahjurid

TerakärsakasTerakärsakasLevinumad kahjurid meie ladudes on terakärsakas (Calandra granaria) ja nagu nimigi ütleb toituvad kärsakad, kui ka tema vastsed teradest. Lisaks soodustavad nad oma elutegevusega lestade arenemisvõimalusi ning selle tagajärjel terad kuumenevad ja võivad hallitada. Samuti on aidalamesklane ehk viljalamesklane (Oryzaephilus surinamensis) väga levinud, kes veedavad kogu elutsükli viljas. Mardikate ja nende vastsete poolt rikutud toiduained tuleb hävitada. Oa teramardikad MediumOa teramardikad väljumas laost.Lisaks eelmainitud mardikatele on tavalised teesklased, jahumardikad ja liblikalistest kahjurid nagu leediklased ja koilased. Kõige suuremaks probleemiks on sageli hoopis lestad. Jahulestad (Tyroglyphus farinae) paljunevad väga kiiresti niisketes tingimustes. Kahjustatud teraviljad on toiduks kõlbmatud - kopitanud lõhnaga, mõru maitsega ja määrdunud halli värvusega. Söömisel põhjustavad kõhulahtisust ja allergiat. Nakatatud toode tuleb hävitada, sest sisaldab toksiinide. Vältimiseks hoidke vili ja selle tooted võimalikult kuivana. Tuleb arvestada, et tõrjevahendid toimivad lestadele halvasti. Alla 12% niiskusega viljas lestad hukkuvad.

Enamlevinud lao ja olmekahjurid t.annuk 2022Uudis! Minu sulest on ilmunud kogumik  “Enamlevinud lao- ja olmekahjurid
Efektiivseks kahjurite tõrjeks on oluline kahjustajate õigeaegne ja täpne identifitseerimine ning sobilike tõrjevõtete rakendamine. Käesolevas kogumikus on käsitletud enamlevinud laokahjureid, kirjeldatud on nii kahjurite tunnused, bioloogiat kui kasutatavad tõrjevõtted.
Kogumiku saate küsida piirkannajuhtidelt või saada endale Rõngu või Roodevälja terminalist.

Tiiu Annuk
Põllumeeste ühistu KEVILI, agronoom
kevili logo