KEVILI, Viru Seemne ja Smartfori ühine maisi sordivõrdluskatse põllupäev

Juba traditsiooniks saanud ühine põllujalutus toimus 20. septembril Avispeamees OÜ-s.
Maisihuvilisi oli tulnud kokku 25 ringis. Saabujaid ootas hommikukohv ja soe pirukas kohalikult pagarilt. Peale avasõna tutvustas sordivõrdluskatse agrotehnikat Avispeamees OÜ agronoom Vardo Lund. Noorperemees Ott Läänemets tutvustas ettevõtet ning nende tegemisi.

Sordivõrdluskatsesse on külvatud järgmised sordid:

'KWS Calvini', 'KWS Augustus', 'KWS Cito', 'KWS Exelon', 'KWS Autens', 'Dorka MGT', 'DKC 2978', 'SY Silverbull', 'SY Calo', 'Cewel'`.

Põllujalutuse käigus vaatasime, võrdlesime ja tutvusime erinevate maisisortidega. KWS sorte tutvustas Ott Läänemets, mida nemad ka ise esindavad ja soovijatele turustavad. Katses olev Dekalbi sort kuulub Bayerile ja seda tutvustas Bayer´ist Tõnu Kastepõld. Samuti oli katses kaks Syngenta sorti, nendest rääkis Syngenta esindaja Karmen Ahja. Lisaks tutvustasin mina KEVILI esindatavaid sorte. Praegu ei saa veel muidugi mingeid järeldusi teha, kuid peale koristust kui proovid võetud ja analüüsid ning võrdlused tehtud, saame nendest lähemalt rääkida. Plaanis on teha talvehooajal maisiteemaline seminar.

Sortide tutvustamise juures saime iga sordi kohta palju infot selle valmidusest, mida peaks tõlviku juures jälgima jne. Väga huvitavalt kommenteeris tänast olukorda  loomakasvatuse konsultant Kristiina Märs Smartfor OÜ-st. Lisaks rääkis Kristiina milline elu käib maisitaimedel, millised bakterid sealt kaasa tulevad. Saime teada, et 1 grammi maisi lehe kohta on 1000-10 000 000 bakterit. Enamasti on bakterid taime lehe alaküljel, kuna päikese UV kiirgus hävitab baktereid. Seega nii heade (laktobatsillid, pediokokid, laktokokid, äädikhappebakterid jt) kui ka halbade (võihappebakterid, hallitused, pärmseened, enterobakterid jt) bakterite vahel toimub pidev nö võitlus, kummad peale jäävad, eriti tekib tänavu see küsimus, kuna öökülm oli kahjustanud maisi lehti ning kui mais jääb pikemaks kui nädal koristamata.

Probleem on selles, et külmakahjustusega lehel hakkab niiskuse kaasabil pihta roiskumine ning hallitusseened alustavad mükotoksiinide tootmisega. Kristiina näitas kõigile maisipõllult võetud ning analüüsitud lehti. Saime teada millised bakterid ja kui palju neid on lehtedel, mis on külma kahjustusega ja milline on rohelise lehe mikrofloora.

Arutlesime kuidas hinnata maisi valmidust siloks ja miks ei tohiks maisisilo kohe peale tegemist värskelt loomadele sööta. Kristiina kordas üle veel põhitõed, maisi heksli pikkusest, selle olulisusest ning kuidas tuleks hekseldil muljur seadistada küpse ja toore maisitera puhul, samuti tallamisest ning selle tihedusest ning katmisest. Rääkisime tänavuse aasta eripäradest ning juttu tuli ka sellest miks tekib maisisilos oranž gaas ja mis saab nitraatidest maisi taimes fermentatsiooni käigus? Kristiina andis ülevaate varasemate aastate nitraatide analüüsitulemustest. 

Kristiina poolt toimunud üleskutsele, et kellel veel mais on siloks tegemata ja on soov saada kohapealset nõu tuleb maisitaim kaasa võtta, kasutati. Vaatasime koos ka kaasatoodud maisitaimed üle. Rääkimata ei jäänud ka maisi kahjustajad. Samuti puudutasime väetamise ja tamekaitse teemat.

Väga tore ja sisukas päev oli!

Suur tänu kõikidele osalejatele, kohtumiseni seminaril!

Tiiu Annuk
Põllumeeste ühistu KEVILI agronoom

Vaata põllujalutusest pilte siit:

• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
•