Hernekärsakad (Sitona spp.) ja nende kahjustused

Soojad ilmade saabudes on putukate aktiivsus suurenenud. Hernes ja põlduba on mõnel pool tärganud ning nüüd tuleb iga päev käia vaatamas, kuidas putukate arvukus põllul on. Ühtlasi jagan oma eelmise aasta väikest uurimustööd hernekärsakate vastsete arvukuse kohta.

Hernekärsaka kahjustus2019 MediumHernekärsaka kahjustus, U kujulised täkked lehe servades.Herne ja oa kahjustus on ohtlik tõusmete faasis, eelkõige põuaste ilmade korral või muudes ebasoodsates oludes. On olnud aastaid, kus kahjustused jätkuvad 20-30 cm kõrgustel taimedel ning suure söömuse puhul kurnatakse need täiesti ära ning taimed jäävad kiduraks. Arvestada tuleb, et mardikate arvukus on üldiselt tõusnud, kuna liblikõieliste kasvatamine on viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud.

Hernekärsaka tunnused ja bioloogia

Hernekärsakad väljuvad talvitumiskohtadest, kui õhutemperatuur on tõusnud 7-8 °C-ni Valmikud hakkavad toituma hernestel, ubadel ja teistel liblikõielistel taimedel. Mardikad hakkavad rändama põllukultuuridele, kui temperatuur tõuseb lühiajaliselt üle 15 °C.
Valmikud on rohekashallid lühikese jämeda kärsakuga, 3-5 mm pikkused mardikad. Kattetiibadel korrapäratud heledad ja tumedad laigud.
hernekärsakas suurendusega22 MediumHernekärsakas toitumas,Erinevate liikide viljakus on erinev, näiteks üks meil levinud liikidest Lidus-hernekärsakas (Sitona lineatus) võib muneda kuni 1100 muna. Munad algul kollakasvalged, hiljem mustad. Munad asetatakse taimedele või mullale ja vajavad koorumiseks kõrget (>75–80%) suhtelist õhuniiskust. Vastsed kooruvad umbes kahe nädala pärast ning liiguvad mulda, kus nad toituvad 5-7 nädalat taimede juuremügaratest ja juurtest. Vastsed on 4-5 mm pikkused, valkjaskollased, pruunika peaga, kõverdunud kehaga vageltõugud. Peale toitumist nukkuvad mullas. Noormardikad väljuvad juunis juulis ning toituvad mitmesugustel taimedel ning alles sügisel otsivad endale sobiva talvitumispaiga. Noored kärsakad talvituvad mulla pealmises kihis või taimejäänuste all. Üks põlvkond aastas.

Hernekärsaka kahjustus

Majanduslikku kahju teevad kärsakad, kes närivad liblikõieliste leheservadesse iseloomulikke U-kujulisi täkkeid. Vageltõukude kahjustust meil seni pole majanduslikult oluliseks peetud, kuid mujal maailmas loetakse vastsete kahjustust isegi olulisemaks valmikute kahjustusest, kuna juuremügarate söömisest põhjustatud kahjustused mõjutavad oluliselt saagikust.

Kuna vastsete kahjustusi on raske tuvastada, viisin ma läbi eelmisel hooajal läbi väikese uurimuse.

Minu uurimus

hernekärsaka vastne 2022 juurel MediumHernekärsaka vastne on võetud juuremügarast välja, 2022.a.Tegemist ei ole süvateadusliku uurimusega, kuid annab aimu, kui palju võivad kärsakate vastsed kahju teha. Kogusin erinevatelt põldudelt herne taimi ning uurisin, kui suur neil vastsete kahjustus võib olla. Taimi korjasin nii pritsitud kui pritsimata põldudelt. Ühelt põllult kogusin juhusliku valiku tulemusena 5 taime.

Minu üllatus oli suur, et keskmiselt oli 3 vastset taime kohta juuremügarates, põldudel, kus ei olnud hernekärsaka tõrjet tehtud. Nendelt põldudelt kus oli kärsakate tõrje tehtud, leidsin üksikuid tõuke.
vastne lähedalt MediumVageltõugud on roosakate juuremügarate sees ning esmalt raskesti märgatavad, pildil juuremügarast välja võetud vastne, 2022.a.
Kokkuvõttes, uurimine näitas, et kärsakate vastsete kahjustust võime oluliseks lugeda, kuna nad toituvad juuremügaratest ning võivad sellise arvukuse juures oluliselt mõjutada lämmastiku järelmõju järgnevale kultuurile ning juuremügarate hävimise tagajärel on kindlasti mõjutatud ka saagikus. Sel aastal on plaanis uuesti vaadata, kui palju kahjustatakse taimi kärsakate vastsete poolt, plaanis on vaatluse alla võtta ka põlduba.


Seire ja tõrje

uba näritud MediumHernekärsakate poolt näritud põlduba.Seire tegemisel jälgige hoolikalt maapinda, kuna mardikad on väga mulla sarnased ja raskesti märgatavad. Lisaks tuleb hoolikalt vaadata nii oa kui herne ülemiste lehtede vahele, kuna sageli peituvad nad seal. Insektitsiide võib kasutada kärsakate munade munemise vältimiseks, kui on märgata täiskasvanud mardikate poolt tehtud kahjustusi herne ja oa varajases faasis. Pritsimisotsuse tegemisel jälgi tõrjekriteeriumt.

Tõrjekriteerium: Kui tõusmete faasis, kärsakate ilmumisel, on neid vähemalt 10 tk/m².
Keemilise tõrje tegemisel tuleb valida päevane, soovitavalt päikseline aeg, kui putukad on aktiivselt mulla pinnal liikumas. Öösiti ja pilves ilmaga peituvad nad mullaosakeste vahele ning preparaatidega on neid keeruline tabada. on hernele ja põldoale putukate tõjeks lubatud kasutada järgnevaid kontaktseid tooteid:

  • Decis Mega 0,15 l/ha, lubatud hernele ja oale hernekärsaka, hernelehetäi ja ripslase tõrjeks. Lubatud kasutada päevasel ajal, kui mesilased ega teised tolmeldajad ei lendle.
  • Evure ja Mavrik, kulunorm 0,15-0,2 l/ha, Hernele hernekärsaka, herne-lehetäi, herneripslase ja hernemähkuri tõrjeks. Oale oa-lehetäi tõrjeks. Lubatud kasutada päevasel ajal, kui mesilased ega teised tolmeldajad ei lendle
  • Karate Zeon 5 CS kulunormiga 0,15 l/ha, hernel hernekärsaka tõrjeks. Põldoale ei ole registreeritud. Lubatud kasutada päevasel ajal, kui mesilased ega teised tolmeldajad ei lendle.
  • Cyperkill 500 EC, kulunorm 0,05 l/ha hernele hernekärsakate ja herne lehetäide tõrjeks. Oale hernekärsakate ja lehetäide tõrjeks. Kui ei esine õitsvaid taimi lubatud kasutada ajavahemilkul 22.00-5.00. Keelatud kasutada õitsvatel põllumajanduskultuuridel ja umbrohtudel.
  • Vantex CS, kulunorm 0,05-0,06 l/ha hernel hernekärsaka, hernemähkuri ja herne-lehetäi tõrjeks. Põldoal hernekärsaka tõrjeks. Mesilastele ja teistele tolmeldajatele ohtlik. Kõiki kultuure kõigis kasvufaasides on lubatud pritsida ajavahemikus 22:00-05:00.
Tiiu Annuk
Põllumeeste ühistu KEVILI taimekasvatusspetsialist
10.05.2023.a.
kevili logo