Puhitud ja kvaliteetne seeme on saagi alus

Kalendri järgi on saabunud kevad, see on ka looduse järgi aeg, kus põllutööd hakkavad järjest rohkem hoogu võtma. Öökülmad ning soe päevane temperatuur kuivatab pinnast kiiresti ning varsti saabki masinatega põllule.

Soe ja sisuliselt lumeta talv on soodustanud taimede talvitumist. Põllul olevate taimede tegelik olukord selgub lähiajal, kui suuremad öökülmad möödas ning taimed hakkavad jõudsalt kasvama. Vahepealsed päevased kõrgemad temperatuurid on pannud taimed küll uusi juurekarvakesi ajama, loeme siiski vegetatsiooniperioodi alguseks aega, mil ööpäevased keskmised temperatuurid on püsivalt üle +5 °C.

Seemnete puhtimine

Puhitud külvisseme

Esimeseks taimekaitsetööks taimede kasvatamisel on puhtimine, mis kaitseb taime juba kasvuperioodi algusest erinevate haiguste (kõvanõe, lendnõe, kõrrenõe, odra triiptõve, juuremädaniku) vastu. Puhtimisega hävitatakse seemnete pinnal kui ka seemnete sees olevad haigustekitajad. Teatud haiguste nagu nt lendnõed ja kõvanõed on see ainuke viis vältida hilisemaid kahjustusi.

Puhitud seemne külvamisel moodustub ühtlane külv, kuna taimed juurduvad paremini ja kasvavad kiiremini ning ühtlasemalt. Lisaks saame vähendada pritsimiskordade arvu, kuna väldime nakatumist lehehaigustesse varajases kasvufaasis. Nii pannakse alus tulevasele saagile ja selle kvaliteedile.

Kvaliteetne külviks kasutatav seeme peab olema haigustest kahjustamata, seega saame seda vältida ainult puhtimisega. Lisaks on oluline, et seeme idaneks ja oleks sobiva niiskusesisaldusega (kuni 16 %) ja piisavalt tuumakas.

Lendnõgi odralKui külviseemnete idanevuse kvaliteet on madal (nõrk idanevus), võib puhtimispreparaat seda veelgi vähendada. Oluline on puhtimisel veenduda, et seemned oleksid võimalikult tolmuvabad, kuna tolm takistab puhtimispreparaadi seemnele kinnitumast. Suurimaks ohuks on transpordi ja külvi käigus eraldunud puhis, mis saastab keskkonda ning pudeneb seemnetelt.



Mitme erineva toimeainega puhise kasutamist võib käsitleda, kui resistentsuse vältimise võtet, kuid teatud patogeenide vastu võib olla mõni toimeaine vähem tundlik. Seetõttu on valiku tegemisel oluline jälgida, et kasvuaegselt kasutatavad fungitsiidid ei kattuks puhises olevate toimeainetega, nii saate tagada võimalikut laia kaitse erinevate haigustekitajate poolt põhjustatud haiguste vastu.

Puhtimispreparaadi valiku tegemisel arvestage ka kasvuaegselt  planeeritud toodetes olevaid toimeaineid:

• Bariton Super (tebukonasool 10 g/l, protiokonasool 50 g/l, fludioksoniil 37,5 g/l), suvinisul, suviodral ja suvitritikalel, kulunorm 1,0 l/t
• Celest Trio 060 FS (fludioksoniil 25 g/ha, difenokonasool 25 g/l, tebukonasool 10g/l), suviviljad, kulunorm 1,5-2,0 l/ha
• Difend Extra FS (fludioksoniil 25 g/ha, difenokonasool 25 g/l), suvinisu, suvioder ja kaer, kulunorm 2,0 l/ha
• Vibrance Duo (sedaksaan 25 g/l, fludioksoniil 25 g/l), Kaer kulunorm 1,5 l/ha, suvinisu ja suvioder, suvitritikale, kulunorm 1,5-2,0 l/t
• Kinto Plus (fluksapüroksaad 33,3 g/l, fludioksoniil 33,3 g/l, tritikonasool 33,3 g/l), suvinisu ja suvioder, kulunorm 1,5 l/t.
• Redigo Pro (protiokonasool 150 g/l, tebukonasool 20 g/l), suvinisu, suvioder, suvitritikale ja kaer, kulunorm 0,5-0,667 l/t.
• Maxim 025 FS (fludioksoniil 25 g/l), hernes, põlduba, kulunorm 2,0 l/t.

Lisaained puhtimispreparaatidele

Keemilistele puhistele lisatakse sageli mitmeid biostimulaatoreid. Biostimulaatorite ülesanne soodustada idanemisvõimet, ergutada juurte kasvu ning tagada taimedele tugevam juurestik. Nii paraneb taimedel eelkõige varajases faasis toiteainete omastamine, veega varustatus ning nad suudavad paremini ebasoodsatele keskkonnatingimustele vastu pidada. Tulemuseks on ainevahetuse paranemine, suureneb antioksüdantide hulk ning klorofülli tootmine, selle läbi paraneb saak ning saagi kvaliteet. Pikaajalised katsed näitavad, et igal aastal ei anna lisaainete lisamine positiivseid tulemusi. Alati on võimalus katsetada ja proovida.

Keemiliste puhiste juurde kasutatakse mitmeid tooteid nt:

• Prolis , kulunorm 5g/t;
• Raykat Start , kulunorm 0,3-1,0 l/t
• Razormin , kulunorm 0,2-0,3 l/t;
• Humistar, kulunorm 1,0-4,0 l/t;
• YaraTera Tenso Coktai l , kulunorm 50-100 g/t.
• YaraVita Starphos CMZ (UUS!), kulunorm 2,0-3,0 l/t 

Herne ja oa puhtimine bakterpreparaatidega

Puhtimisel kasutatavad bakterpreparaadid kiirendavad taimede kasvu, hoiavad taimed tugevamad ja seeläbi haigustesse nakatumise oht väheneb. Mügarbakterid kuuluvad Rhizobium`i perekonda. Mügarbakterid on valivad peremeestaime suhtes, seetõttu on nad väga spetsiifilised. Näiteks Rhizobium leguminosum on herne, viki, põldoa ja läätse mügarbakter.

Bactolive Legume´ga töödeldud põldubaMügarbakterid peavad olema võimelised tungima taime juurtesse, paljunema seal ja tekitama mügaraid. Mullas leidub nii efektiivseid kui ka mitteefektiivseid mügarbaktereid ja nende vahelisi üleminekuvorme. Liblikõieliste inokuleerimine efektiivsete mügarbakteritega intensiivistab õhulämmastiku sidumist, mitteefektiivsete korral tekivad küll mügarad, kuid lämmastiku sidumine on väike. Uute põllumaade kasutuselevõtul liblikõieliste kasvatamiseks tuleks liblikõieliste seemned enne külvi inokuleerida spetsiifilise antud liblikõielisele omase mügarbakterpreparaadiga. Kui liblikõielised on töödeldud aktiivsete õhulämmastiku sidujatega, suureneb liblikõieliste saak ja rikastub muld vastavate bakteritega, mis on kasulik edaspidi vastavate liblikõieliste taimede külvil.

Bactolive Legume on spetsiaalne kaunviljade puhtimisvahend, mis sisaldab erinevaid Rhizobium liike bioloogilise lämmastiku sidumiseks. Kulunorm 400 g/ 1 ha seemnetele.

Põldkatsete järeldused ja soovitused: kasuta Rhizobiumi inokulaadi täisnormi (400 g/ha) põldudel, kuhu ei ole külvatud kaunvilju (näit: hernes, uba) 10 aastat või mille ajalugu on teadmata, vähese orgaanilise ainega liivmuldadel ja liivsavi muldadel, vähese lämmastiku sisaldusega muldadel külvi ajal (ja madala N mineralisatsiooniga muldadel). Kulunormi 200 g/ha kõikide teiste tingimuste korral, et tagada varajane ja ühtlane noodulite moodustumine juurtel. Töölahuse valmistamine: sega 400 g toodet 0,75 l veega – lisa seemnetele ja sega korralikult.

Seemnest ja sordist

Külviks kasutatav seeme ja eelkõige selle sordiomadused loovad aluse suuremaks saagiks. Need omadused on seemne sisse pandud sordi aretamisel, mis võib olenevalt liigist aega võtta lausa 10-15 aastat. Kuna sordiaretus on ressursi- ja ajakulukas tööstus, on sort seeläbi sordiomaniku intellektuaalne omand, mille kasutamist reguleerivast sordikaitsest rääkisime KEVILI seemnete ja katsete koolitusel 10. märtsil. Kuna paljudel ei olnud võimalust koolitusele tulla, siis siinkohal lühidalt teemast.

Sordid jagunevad kaheks - kaitse alla võetud sordid ning vabad sordid. Kaitsealused sordid on kaitstud patendilaadse sordikaitse-õigusega. Sordikaitsest on kasu kõigile, sest see tagab põllumehele, et ostetud seeme on kindlalt eeldatud sordi ja omadustega ning samas kindlustab sordiaretajatele jätkuva motivatsiooni tegeleda uute sortide aretamisega ühiskonna hüvanguks.

Seadused annavad sordiomanikule ainuõiguse kaitse all oleva sordi paljundamiseks. Põllumehel on õigus kasutada sellist sorti ostes sertifitseeritud seemet või enamlevinud kultuuride puhul kasutada oma tarbeks toodetud ehk OTS-seemet - kuid vaid tingimusel, et maksab selle eest omanikule õiglast tasu.

Eesti Seemneliit on kohalike sordiomanike, välismaiste sortide esindajate ja seemnetootjate ühendus, mis on sordiomanike poolt volitatud korraldama sordikaitse alast tööd Eestis, muuhulgas koguma infot kaitsealuste sortide OTS-külvide kohta.

Siinkohal on meil hea meel teavitada, et Põllumeeste ühistu KEVILI kui sordiesindaja, on sõlminud kokkuleppe Eesti Seemneliiduga enda kaitsealuste sortide info kogumiseks. Ka meie sordiesindamise kokkulepetes on ette nähtud õiglase kompensatsiooni tasumine sordiaretajatele, et nad saaksid aretada veel saagikamaid ja kvaliteetsemaid uusi sorte. Kui kasutate sel hooajal mõne KEVILI sordi enda kasvatatud OTS-seemet, saate selle kohta info esitada 2020 suvel Seemneliidu OTS-deklaratsiooni vahendusel.

Kogu esitlust seemnete kasutamise õiguslikust aspektist loe siit: LINK

Tiiu Annuk
Põllumeeste ühistu KEVILI, agronoom