Kõdra-peitkärsakas (Ceutorhynchus obstrictus)

Esimesed kõdra-peitkärsakad ilmusid rapsile õitsemise alguses, tänaseks on ka Põhja-Eestis raps täisõites. Vaadake, hinnake olukorda enne kui otsustate, kas tõrje on vajalik või mitte, mõnel pool on mardikate arvukus üsna kõrge ning ületab mitmekordselt tõrjekriteeriumi.

Kõdra-peitkärsaka valmikud rapsi õienuppudel, 2020.a.
Valmikud on 2,0-3,5 mm pikkused ovaalsed, tuhkjashallide karvadega kaetud kõvera kärsakuga mardikad. Muneb kõtradesse. Vastsed valged, pruuni peaga, ilma jalgadeta, kergelt kõverdunud vageltõugud. Nukkub 5-10 cm sügavusel mullas. Kärsakad talvituvad mulla pealmises kihis, taimejäänuste all või lehekõdus. Üks põlvkond aastas.

Kõdra-peitkärsaka bioloogia

Temperatuuri tõustes mulla ülemises 10 cm kihis +10 °C-ni väljuvad kärsakad talvitumiskohast ja otsivad toitumiseks ristõielisi taimi. Kui ristõielised kultuurid (raps) hakkavad õitsema, liiguvad põllule. Algul toituvad mardikad õietolmust, hiljem kahjustavad kõdraalgmeid, tehes augukesi, mille kaudu emasmardikas muneb 1muna igasse kõtra. Mardikate kahju on siiski majanduslikult väheoluline. Putukad eelistavad muneda 2–4 cm pikkuste kõtrade sisse. Selliste kõtrade pinnal võib näha tumedaid augukesi.

Kõdra-peitkärsaka vastne ehk vageltõuk rapsi kõdrasPeitkärsaka vageltõugud kooruvad kõtrades 7-10 päeva pärast ja hakkavad närima seemneid. Seemnete kahjustamine kestab kogu vastseperioodi, see on umbes 25-30 päeva. Peamiselt tekitavad kahju vageltõugud, kes elavad kõdras ja toituvad seemnetest. Tavaliselt hävitatakse kõdras 5…6 seemet. Viimases kasvujärgus tõuk sööb ennast läbi kõdra seina välja ja nukkub 5…10 cm sügavusel mullas. Kõdra seina jääb umbes 1 mm ava. Umbes kolme nädala pärast, s.o. augusti algul väljuvad nukkudest noormardikad, kes toituvad mõne aja looduslikel ristõielistel ja lähevad mulda talvituma.

Niiskete ilmade korral on kõtradel olevad  vastsete väljumisavad heaks vastuvõtu kohaks seenhaigustele, mis võib hävitada kõtra järele jäänud seemned. Kõdra peitkärsaka bioloogia on sünkroonis talirapsi arenguga ja selleks ajaks kui suviraps mardika munemise jaoks sobivasse faasi areneb on kärsakas ammu munenud. Suvirapsil võib kahjustusi esineda väga vähesel määral, kuigi mardikaid võib õitel kohata.

Vältimine ja tõrje.

Koristusjäänused hävitada sügiskünniga. Ristõielised umbrohud rapsi põldude ümbrusest hävitada. Rapsi põllu serva külvata varemõitsevaid ristõielisi taimi, kust on lihtsam tõrjuda sinnakogunenud kõdra-peitkärsakat. Parasitoidid kontrollivad edukalt kõdra-peitkärsaka arvukust, Eestis on parasiteerituse tase keskmiselt 50-60%. Pritsides põldu naerihiilamardika tõrjeks, tehakse ühtlasi ka kõdra-peitkärsaka tõrje.

Kõdra-peitkärsakas rapsi õielTõrjekriteerium: Kui õitsemiseelsel perioodil on 1…2 mardikat taime kohta ja sellise asustusega taimi on 10%. Selleks kontrollitakse taimi 10 kohast, 10 taime, millelt mardikad nõusse raputatakse. Vajadusel pritsitakse teistkordselt õite kroonlehtede varisemisel ja esimeste kõtrade moodustumisel.

Eelmisel hooajal sai kirjutatud põhjalikult kõdrasääsest (Dasyneura brassicae), temast saad lugeda siit (LINK)

Tiiu Annuk
Põllumeeste ühistu KEVILI, agronoom