Lutsernikasvatuse meelespea!
Saabumas on lutsernide esimese niite aeg, peale niidet tuleb lutserni väetada, et taimik hakkaks jõudsalt uuesti kasvama. Vaatame üle ka uuskülvidel tehtavad tööd.
Külviaasta põllud


Basagran 480 tõrjespekter:
Karvane ruse, korvõielised, rukkilill, valge hanemalts, ristirohi, roomav-madar, konnatatar, kirburohi, võõrkakar, kassinaeris, lehtertapp, maavitsalised, portulak, ristõielised, põld-rõigas, põldsinep, põld-litterhein, hiirekõrv, vesihein, harilik puju, valge karikakar, maltsad, päevalill, harilik punand, kare kõrvik (kuni 3 lehe faasis), põld-harakalatv, iminõges (kuni 3 lehe faasis), kesalill, füüsal jt.
Juhul kui on siiski ülekasvanud ja suuri umbrohtusid, siis Basagran neid efektiivselt ei tõrju ja tuleks teostada lisaks hooldusniide, et vältida suurte umbrohtude õitsema minekut ja tulevast seemnehulka.
Umbrohutõrje hooldusniitega

Jälgige põlde, ärge laske hooldusniite ajaks umbrohtu nii suureks, et ta varjutaks täielikult kultuurtaimi. Lisaks on oht, et kui on väga suur umbrohumass, siis see võib maha jäädes mädanema hakata ja ning kultuurtaimed enda alla mattes neid lämmatada. Sellepärast hooldusniitega ei tohi hilineda!
Hooldusniide teha 15-20 cm kõrguselt. Oluline, et ei kärbitaks kultuurtaimi. Lutserni taimed peaksid hooldusniite ajal olema ~10 cm kõrgused.

Väetamine peale esimest niidet
Peale esimest niidet on oluline väetada. Niite koristamisega eemaldatakse suurel hulgal toiteelemente, seega on vaja need tagasi anda, et taimed saaksid jõudsalt kasvada ja areneda. Väetised anda peale niidet nii kiiresti kui võimalik, soovitavalt kohe järgmisel päeval.Peale esimest niidet tuleb anda nii kaalium, fosfor, väävel, magnesium kui boor. Erilist tähelepanu tuleb pöörata kaaliumile ja väävlile. Planeeritavast K ja S kogusest võiks osa kasutada peale esimest niidet, teine osa hiljem, kas peale teist või kolmandat niidet.
Lutsern kui liblikõieline kultuur seob õhulämmastikku ning rikastab sellega mulda, seega lämmastik on mullas olemas. Samas kasutab lutsern edukalt lämmastikku, seega võib julgelt anda madala lämmastikuga kompleksväetisi.
- Sobivad kaaliumirikkad NPK(S) väetised, nt NPK 5-15-30+5S, YaraMila NPK 9-12-25-2,6S, samuti YaraMila NK(S) 22-14(3) väetis.
- Kaaliumivajaduse katmiseks sobib kasutada ka nt 100-200 kg/ha kaaliumkloriidi
- Magneesiumi ja väävli vajaduse katmiseks 100-130 kg magneesiumsulfaati
Saagikus 10 t/ha KA- keskmine vajadus: N- 20-30 kg/ha, P – 25 kg/ha, K – 160 kg/ha, S – 35 kg/ha, Mg – 15 kg/ha, B – 0,5 kg/ha
Tiiu Annuk
Põllumeeste ühistu KEVILI, agronoom
