Milliseid taimekahjureid või -haigusi võime praegu põldudel kohata?
Viimastel aastatel on teraviljadel sügisel kõige suuremat kahju tekitav kahjur rootsi kärbes. Lisaks võib teravilju kahjustada lehetäid, mõnikord maakirbud ja viimasel ajal ka limused eelkõige nälkjad. Rootsi kärbse märkamata jätmine võib tekitada hektarite suuruseid tühikuid põldudel, teised kahjurid siiani nii suuri probleeme pole põhjustanud. Rapsipõllul võime sügisel näha nii lehevaablaste ebaröövikud, kaevandikärbse toitumist, maakirpe, tirdilisi, tuhktäide kolooniaid ja kõige ohtlikumat kahju tekitavaid limused.
Haiguste vastu saab võidelda valides haigustele (mustmädanik ehk fomoos, ristõieliste nuuter) resistentsemad sordid. Kahjuks pole praegu kahjuritele resistentseid sorte.
Rootsi kärbse kahjustus rukkil, sügis 2020.a.Rootsi kärbes (Oscinella frit)
Esimesed suuremad kahjustused on sel sügisel avastatud teraviljadel juba paar nädalat tagasi. Eelkõige on ohustatud rootsi kärbse poolt need põllud millel teravili järgneb teraviljale. Väga suure riskiga põllud on kui rukis on rukki järgi, talioder taliodra järgi, rukki järgi talioder jne väiksema riskiga talinisupõllud, kuid kahjustusi välistada ei saa, kui eelviljaks on teravili. Lisaks liigile võib kahjustus varieeruda ka sorditi. Samuti sõltub kahjustuse intensiivsus mullastikust ja piirkonnast, kui varasemal olete kahjurit avastanud, peaks tänavu seda samuti jälgima. Kahjuri hulgalisel esinemisel jäävad põllule suured tühikud. Kahjustatud peavõrsega taimed annavad palju mitteproduktiivseid võrseid, meenutades puhmikut. Kahjustus on enamasti koldeline. Kolmanda põlvkonna kärbsed väljuvad nukkumast alates juuli lõpust kuni septembrini. Munetakse suviteravilja varisele või külvatud taliteraviljadele. Munad asetatakse üksteise järel või rühmadesse (1-15 muna) koleoptiilile, esimese lehe alumisele küljele või maapinnale. Maksimaalne lendlus on sageli siis, kui taimedel on 1-3 lehte. Viljakus 25-30 muna. Munafaas kestab 4-10 päeva. Kahjur talvitub keskmise või vanema arengujärgu vastsena taliviljades või looduslikus rohumaal. Vastsed on 3-4 mm pikad, valged, jalutud ning ilma eristuva peata vaglad, kuigi suu osa on tumedam. Nukkumine toimub toitumiskohas. Kahjuri bioloogiast saad põhjalikult lugeda siit (LINK).
Kahjustuspilt

Vältimine ja tõrje. Õigeaegne kõrrekoorimine ja sügiskünd, et hävitada varisenud teradest tärganud oras. Õigeaegne külv ja taimede algarengut kiirendav agrotehnika. Kui talivili külvatakse pärast heintaimi, peab maad kündma varakult ja vähemalt 4 nädalat enne külvamist. Samamoodi peaks ka kahjustatud kõrrepõllu kündma üles varsti peale koristust. Ohustatud kultuurid peaks olema pideva tähelepanu all ning tuleb teha seiret.
Tõrjekriteerium: kui alates tõusmetest kuni võrsumisfaasi lõpuni on 10-15% taimi on kahjustatud, tuleb keemiliselt pritsida. Kuna kahjurid on taime sees, sobivad vaid süsteemse toimega tooted nagu Danadim 40 EC, kulunorm 0,5 l/ha ja Proteus OD, kulunorm 0,6-0,75 l/ha.
Naeri-lehevaablane (Athalia colibri või A. rosae) rapsil


Vältimine ja tõrje:
Tehke profülaktilist kontrolli. Keemilist tõrjet alustatakse, kui ühel taimel on 2–3 ebaröövikut ja asustatud on 10–15% taimedest.
Kapsa-tuhktäi (Brevicoryne brassicae)

põlluservadel.
Vältimine ja tõrje. Koristusjäätmete hävitamine ja ristõieliste umbrohtude tõrje põllul ja selle lähikonnas. Sügiskünd talvituvate munade hävitamiseks, kuna kahjur talvitub umbrohtudel või taimejäänustel. kapsataimede pidev jälgimine – eriti põlluservadel – esimeste tuhktäikolooniate õigeaegseks avastamiseks. Kasvuaegne keemiline tõrje. Tõrje kriteeriumiks on, kui põllu äärel leitakse ühe ruutmeetri kohta kaks tuhktäi kolooniat ja 10% taimedest on asustatud üksikute kolooniatega.
Maakirbud (Phyllotreta spp)


Ristõieliste ebajahukaste (Peronospora brassicae, P. parasitica)


Vältimine ja tõrje. Sügav sügiskünd, rakendada viljavaheldust. Vältimaks haiguse arengut seemnetel, koristada võimalikult õigeaegselt ja kuivatada seeme kohe 7–8% niiskuseni ning säilitada +2°C – +8°C juures kuivas kohas (õhuniiskus mitte üle 65%). Sügisene fungitsiididega pritsimine.
Pilte kahjustajatest:



Tiiu Annuk
Põllumeesteühistu KEVILI, agronoom
