Milliseid taimekahjureid või -haigusi võime praegu põldudel kohata?

Viimastel aastatel on teraviljadel sügisel kõige suuremat kahju tekitav kahjur rootsi kärbes. Lisaks võib teravilju kahjustada lehetäid, mõnikord maakirbud ja viimasel ajal ka limused eelkõige nälkjad. Rootsi kärbse märkamata jätmine võib tekitada hektarite suuruseid tühikuid põldudel, teised kahjurid siiani nii suuri probleeme pole põhjustanud. Rapsipõllul võime sügisel näha nii lehevaablaste ebaröövikud, kaevandikärbse toitumist, maakirpe, tirdilisi, tuhktäide kolooniaid ja kõige ohtlikumat kahju tekitavaid  limused.

Haiguste vastu saab võidelda valides haigustele (mustmädanik ehk fomoos, ristõieliste nuuter) resistentsemad sordid. Kahjuks pole praegu kahjuritele resistentseid sorte.

Rootsi kärbse kahjustus rukkil, sügis 2020.a.Rootsi kärbes (Oscinella frit)

Esimesed suuremad kahjustused on sel sügisel avastatud teraviljadel juba paar nädalat tagasi. Eelkõige on ohustatud rootsi kärbse poolt need põllud millel teravili järgneb teraviljale. Väga suure riskiga põllud on kui rukis on rukki järgi, talioder taliodra järgi, rukki järgi talioder jne väiksema riskiga talinisupõllud, kuid kahjustusi välistada ei saa, kui eelviljaks on teravili. Lisaks liigile võib kahjustus varieeruda ka sorditi. Samuti sõltub kahjustuse intensiivsus mullastikust ja piirkonnast, kui varasemal olete kahjurit avastanud, peaks tänavu seda samuti jälgima. Kahjuri hulgalisel esinemisel jäävad põllule suured tühikud. Kahjustatud peavõrsega taimed annavad palju mitteproduktiivseid võrseid, meenutades puhmikut. Kahjustus on enamasti koldeline.

Kolmanda põlvkonna kärbsed väljuvad nukkumast alates juuli lõpust kuni septembrini. Munetakse suviteravilja varisele või külvatud taliteraviljadele. Munad asetatakse üksteise järel või rühmadesse (1-15 muna) koleoptiilile, esimese lehe alumisele küljele või maapinnale. Maksimaalne lendlus on sageli siis, kui taimedel on 1-3 lehte. Viljakus 25-30 muna. Munafaas kestab 4-10 päeva. Kahjur talvitub keskmise või vanema arengujärgu vastsena taliviljades või looduslikus rohumaal. Vastsed on 3-4 mm pikad, valged, jalutud ning ilma eristuva peata vaglad, kuigi suu osa on tumedam. Nukkumine toimub toitumiskohas. Kahjuri bioloogiast saad põhjalikult lugeda siit (LINK).

Kahjustuspilt
Rootsi kàrbse kahjustuse tunnus- keskmine leht närbub.Teraviljavõrse keskmine leht kolletunud ning võrse alusel kasvukuhiku juures toimetab vagel. Vaglad vigastavad keskmise lehe alust, leht kolletub ja närtsib. Kolletunud lehe alumine osa on märg ja tundub mälutuna, ning tuleb tõmmates kergesti ära. Kui võrse on altpoolt mullapinda täiesti ära näritud on tegemist kas naksurlaste vastsete (traatusside) kahjustusega või mõne mullaöölase liigiga.

Vältimine ja tõrje. Õigeaegne kõrrekoorimine ja sügiskünd, et hävitada varisenud teradest tärganud oras. Õigeaegne külv ja taimede algarengut kiirendav agrotehnika. Kui talivili külvatakse pärast heintaimi, peab maad kündma varakult ja vähemalt 4 nädalat enne külvamist. Samamoodi peaks ka kahjustatud kõrrepõllu kündma üles varsti peale koristust. Ohustatud kultuurid peaks olema pideva tähelepanu all ning tuleb teha seiret.

Tõrjekriteerium: kui alates tõusmetest kuni võrsumisfaasi lõpuni on 10-15% taimi on kahjustatud, tuleb keemiliselt pritsida. Kuna kahjurid on taime sees, sobivad vaid süsteemse toimega tooted nagu Danadim 40 EC, kulunorm 0,5 l/ha ja Proteus OD, kulunorm 0,6-0,75 l/ha.

Naeri-lehevaablane (Athalia colibri või A. rosae) rapsil

Lehevaablaste ebaröövikud toitumas rapsi lehtedest.Tänavune sügis on naeri-lehevaablase arenguks soodne, neid võib kohata rapsipõldudel kõikjal üle Eesti. Tavaliselt võib ebaröövikuid märgata põllul lokaalselt. Noorema kasvujärgu ebaröövikud on kahvatu hallikasroheka värvusega, hiljem muutuvad tumedamaks ja on tumerohelised kuni musta värvusega. Kahjustama võivad hakata juba kultuuri 3–4 lehe faasis. Üldiselt on nende kahjustus majanduslikult vähetähtis, kuigi jälgida tuleb. Taimede kiire kasvu korral võivad kahjustused olla vähemärgatavad.
Ebaröövikud kukutavad taime liigutamisel maapinnale.Ebaröövikud roodavad ristõieliste lehti, suure kahjustuse korral jäävad järele vaid rootsud. Nukkuvad kookonis pinnase ülemises 1-5 cm kihis. Naeri-lehevaablasel võib olla kuni kolm põlvkonda aastas. Tuule kaasabil võib naeri-lehevaablane teha pikki rändeid.

Vältimine ja tõrje:
Tehke profülaktilist kontrolli. Keemilist tõrjet alustatakse, kui ühel taimel on 2–3 ebaröövikut ja asustatud on 10–15% taimedest.

Kapsa-tuhktäi (Brevicoryne brassicae)

Kapsa tuhktäi koloonia rapsi lehe alaküljel.Valmikud on kollakasrohelised, umbes 2 mm pikkused tiibadega või tiivutud putukad, kaetud halli tuhkja kirmega. Kahjustavad kõik liikuvad arengujärgud, kes imevad taimemahla. Selle tagajärjel kahjustuskoht muutub kollaseks ja kortsuliseks, lehed tõmbuvad keerdu, taim muutub sinakaks. Massilise kahjustuse korral taim kängub, kolletub ja võib isegi kuivada. Kapsa-tuhktäi kolooniaid võib leida algul lehe alumiselt, kuid hiljem ka pealmiselt küljelt. Olulist kahju võib tekitada sügisel talirapsi taimedele kui kahjurite arvukus on suur ja taimed väikesed, hilisemad kahjustused pole majanduslikult olulised. Meelsamini eluneb tuulte eest varjatud kasvukohtades. Esimesed kolooniad ilmuvad taimedele
põlluservadel.

Vältimine ja tõrje. Koristusjäätmete hävitamine ja ristõieliste umbrohtude tõrje põllul ja selle lähikonnas. Sügiskünd talvituvate munade hävitamiseks, kuna kahjur talvitub umbrohtudel või taimejäänustel. kapsataimede pidev jälgimine – eriti põlluservadel – esimeste tuhktäikolooniate õigeaegseks avastamiseks. Kasvuaegne keemiline tõrje. Tõrje kriteeriumiks on, kui põllu äärel leitakse ühe ruutmeetri kohta kaks tuhktäi kolooniat ja 10% taimedest on asustatud üksikute kolooniatega.

Maakirbud (Phyllotreta spp)

Maakirbud toitumas talirapsil, september, 2020.aMustad või kollakate triipudega kuni 3,5 mm pikkused hüppavad mardikad.  Maakirbud on ohtlikud rapsi tärkamise ajal, kahju tekitatakse idulehtede faasis ja noortele taimedele. Tänaseks peaks taliraps olema juba piisavalt suur, et kahjustuse ulatus pole märkimisväärne.  Halvemini elavad maakirpude rünnaku üle nooremad, kuid ka viletsamad ja stressis taimed. Kahjustuse intensiivsus sõltub oluliselt ilmastikutingimustest. 

Maakirpude kahjustus, 2020.a.Vältimine ja tõrje.  Oluline on taimede igapäevane kontroll kahjuriohtlikul perioodil, sest maakirbud liiguvad kergelt ja kiiresti ning kahjustus võib põllul levida kulutulena. Jälgimine on eriti tähtis soojadel, kuivadel ja tuulevaiksetel päevadel. Tõrjekriteerium: Kui iga taime kohta 1...3 mardikat ja 5...10% taimedest on asustatud, pritsida insektitsiididega võimalikult päikesepaistelisel ajal, kui mardikad on aktiivselt liikumas.

Ristõieliste ebajahukaste (Peronospora brassicae, P. parasitica)

Ebajahukaste tunnuseks - lehe pealmisel küljel kollakas laik, 2020.a.Taliraps võib nakatuda juba pärast idanemist ja noorte taimede kasvu alguses. Raps võib nakatuda kuni täisõitsemiseni. Idu- ja pärislehtedele tekivad ebaselge piirdega kollakad laigud, allküljel valkjas eoste ja eoskandjate kirme. Taimed jäävad kasvus kängu.

Ebajahukaste tunnuseks - lehe alumisel küljel valkjas eoskandjate kirme, 2020.a.Haiguse levik. Haigustekitaja talvitub taimejäänustel, seemnetel ja mitmeaastastel umbrohtudel, ka mullas eoste või seeneniidistikuna. Seemnetes püsib haigustekitaja eluvõime 2-6 aastat. Kasvuperioodil levib eostega ja veepiiskade abil. Haiguse arenguks optimaalne temperatuur on +10°C–+15 °C, haigust soodustavad vähene päikesevalgus ja suur õhuniiskus (80-90%). Sageli esineb ristõieliste ebajahukaste koos teiste haigustega: hahkhallitus, tõusmepõletik ja fomoos ja ka ristõieliste kuivlaiksus. Tugeval nakkusel väheneb seemnesaak 10–15%, märgatavalt langeb seemnete idanevus.

Vältimine ja tõrje. Sügav sügiskünd, rakendada viljavaheldust. Vältimaks haiguse arengut seemnetel, koristada võimalikult õigeaegselt ja kuivatada seeme kohe 7–8% niiskuseni ning säilitada +2°C – +8°C juures kuivas kohas (õhuniiskus mitte üle 65%). Sügisene fungitsiididega pritsimine.

Pilte kahjustajatest:
Nälkjad teraviljapõllul
Kaevandikärbse (Scaptomyza flava) vagel toitumas rapsi lehe koes, 2020.a.
Nälkjad teraviljaseemnetega maiustamas.
Tiiu Annuk
Põllumeesteühistu KEVILI, agronoom