Heintaimede katse Roodeväljal

Heintaimede katse rajati 23.04.2020 Lääne-Virumaale, Rakvere valda, Roodeväljale, ligi 10 ha põllule. Katse sai teoks tänu Kaarli Farm oü-le, mida juhatab Kristjan Mitt ning jookvaid töid aitas teostada agronoom Laur Heinla. Heintaimede katse rajati neljaks aastaks ning katsevariante kokku oli 13.

Katsevariandid:

Segu Durpe 3, 4.06.2020.a.• Lutsern Power 4.2 neli erinevat külvisenormiga varianti, vastavalt 15 kg/ha, 19 kg/ha, 23 kg/ha ja 27 kg/ha.
• Lutsernid ´Gea´, ´Malvina´ ja ´Alpha´, külvisenorm 23 kg/ha.
• Lutsernisortide segu koosneb sortidest `Gea´, `Malvina´, ´Power 4,2, külvisenorm 23 kg/ha.
• Ristikud ´Atlantis´ja ´Taifun´
• ´Durpe 3´: roosa ristik 20%, päideroog 20%, roog-aruhei 20%, roog-aruheina tüüpi festulolium 20%, põldtimut 15%, aasnurmikas 5%, külvisenorm 30 kg/ha.
• Niidusegu 1: punane ristik 30%, festulloolium 25%, festulloolium 25%, karjamaa raihein 20%, külvisenorm 27 kg/ha.
• Niidusegu 2: punane ristik 30%, festulloolium 20%, harilik aruhein 20%, timut 15%, karjamaa raihein 15%, külvisenorm 27 kg/ha.
Niidusegu 2, 2.07.2020.a.Niidusegu 1, 2.07.2020.a.

Katseala mullastik

Mullaanalüüsidest selgus, et katsepõllu mullastik on sobiv liblikõieliste kultuuride kasvatamiseks. Lutsern on eriti tundlik mulla happesuse suhtes, samuti liigniiskuse suhtes. Kaltsiumi tase mullas oli keskmiselt 6000 ringis, seega keskmine katsepõllu mulla pH on 7,1. Kaaliumit oli mullas keskmiselt 190,6 mg/kg kohta, mis tähendab keskmist taset. Arvestades aga, et väetustarbe gradatsiooni järgi algab alates 196 mg/kg juba väike tarve, siis on mõistlik sellest ka väetamisel lähtuda. Fosfori (P) sisaldus oli mullas keskmiselt 156 mg/kg kohta, mis tähendab väga kõrget sisaldust, seega P tarve on väga väike. Magneesiumi sisaldus oli mullas keskmiselt 74 mg/kg kohta, mis tähendab suurt tarvet. Orgaanilise süsiniku sisaldus mullas oli 2,6 % ja tegemist keskmise liivsavi mullaga.

Katse eesmärk

• Leida lutsernikasvatuseks sobiv külvisenorm, et taimik jääks piisavalt tihe ja suruks umbrohtumuse alla juba esimesel aastal.
• Leida sobiv ristiku või heintaimede segu, mis annaks aastas kõigeima haljasmassi ning stabiilse saagikuse tulevikus Golden Fields Factory OÜ tarbeks.

Katsepõllul tehtud tööd

Katsevariantide suurused olid erinevad vastavalt 18m või 12m ning katsepõllu külvirea pikkus oli 310 m. Enne katsepõllu rajamist põld künti ning randaaliti. Katsepõllu ümber külvati põldtimuti sort ´Rhonja´.

Power 4.2, 15 kg. Hernekärsaka kahjustused ei olnud olulised, tõrjet ei tehtud 4.06.2020.a.Külvieelselt kasutati kompleksväetist NPK 8-20-30, kulunormiga 240 kg/ha. Kokku anti külvi alla 19,2 kg lämmastikku, 21,12 kg fosforit ja 59,76 kg kaaliumi, mis on piisavaks toiteelementide varuks esimeseks kasvuaastaks, sest teadas, et lutsernil toitainete eksport mullast tonni kuivaine kohta on: 8 kg P2O5, 30 kg K2O, 4 kg MgO, 3 kg S ja 26 kg CaO.
Lutserni tärkamisel jälgiti hernekärsaka arvukust. Hernekärsakas küll kahjustas tärkavaid taimi, kuid näha oli, et olulisi kahjustusi ei teinud seega tõrje vajadus puudus.



Lutsernide segu, 4.06.2020.a.Kasvuaegne umbrohutõrje tehti herbitsiidiga Basagran 480, kulunormiga 2,0 l/ha. Basagran 480 tõrjub enamlevinud umbrohtusid, katsepõldu seirates kahjuks piimalillele mõju polnud, seega oli esimese niitega ka probleem umbrohtumuses, kuna neid oli märkimisväärselt. Eriti rohkesti oli umbrohtusid katselapil Power 4.2, kus kasutati külvisenormi 13 kg/ha, märkimisväärselt oli ka 19 kg/ha külvatud katsevariandil ´Power 4.2´, umbrohtusid. Esimene niide koristati 1.08.2020, teine niide koristati 1.10.2020. Peale esimest niidet väetati kaaliumiga, anti 130 kg/ha kaaliumkloriidi, et oleks piisavalt kaalumit taimedel talvitumiseks ja tulevaseks esimeseks niiteks.

Siinkohal on hea meelde tuletada, et kaalium üks tähtsamaid elemente, mis aitab taimevarrel/kõrrel tugevaks kasvada ning muudab taimed mõningate haiguste ja kahjurite suhtes vastupidavamaks, sest tugevdab raku välisseinu, muutes need paksemaks. Ühtlasi muudab kaalium taimed külma ja põua suhtes vastupidavamaks, sellepärast mängib see suurema saagikuse saavutamisel ülitähtsat rolli.

Saagikused on arvestatud 10%-lise niiskusele, haljasmass läks Golden Fields Factory OÜ-sse.

Loe katsetulemusi ja arutelu siit: Katsetulemused ja arutelu

Tiiu Annuk
Põllumeeste ühistu KEVILI agronoom


Vaata katsepõllust pilte siit:
Power 4.2, 15 kg piimalille osakaal oli suur. 2.07.2020.a.Power 4.2, 19 kg. Piimalille esines rohkesti 2.07.2020.a.Power 4.2, 23 kg. Piimalille esines, kuid vähem 2.07.2020.a.Power 4.2, 27 kg. Esines samuti piimalille, kuid vähem 2.07.2020.a.1 niide- 1.08.2020.a.


Esimese niite koristamine, 1.08.2020.a.Teine niide, vaalus, 1.10.2020.a.Teine niide 1.10.2020.a.Lutserni segu, umbrohupuhas, 2.07.2020.a.