Hiilamardikad (Brassicogethes)

Selle nädala kõrgemad temperatuurid soodustavad putukate aktiivsust. Seetõttu tuleb rapsitaimi õiepungade moodustumise algusest alates hoolikalt jälgida, Eestis ja Euroopas on naeri-hiilamardikas (Brassicogethes aeneus Fab., syn. Meligethes aeneus Fab.) enamlevinum ristõieliste kahjur. Esialgu leidub neid arvukamalt põllu servades, kuid päikesepaisteliste sooja ilma korral levivad kiiresti üle põllu. Temperatuuril 15 °C võivad mardikad lennata isegi kuni 10…15 km otsides peremeestaimi, kus toituda ja paljuneda.

Kas ja miks teha talirapsil kasvureguleerimist?

Paagisegud


Kasvureguleerimise eesmärk on taime kõrguskasvu peavõrse kasvuosas pidurdada ja suruda külgvõrseid tugevamini arenema. Sellisel moel kasvanud taimedel on ühtlasem õitsemine ja ka koristusperioodil on lihtsam ajastada koristust ja koristada, sest külgvõrsed on arenenud peavõrsega samal ajal ja valmimine ühtlane ja saagi kvaliteet parem.

Kuidas kasvatada lutserni?

Tänavune aprill on olnud jahedavõitu ning seega enamusel veel lutsernikülv ees. Praktika on näidanud, et lutserni puhaskülv tärkab kiiremini ja jõulisemalt, kui maa on soojenenud.

Varre-peitkärsakas - Ceutorhynchus pallidactylus (Marsh.)

Tänavu leidsime esimesed varre-peitkärsakad 20. aprillil Tartumaalt. Soe ilm soodustab mardikate väljumist talvitumiskohast. Varre-peitkärsakat loetakse oluliseks rapsi jt ristõieliste kahjuriks, teda on rapsitaimedel raske märgata, kuna juba taime kergel liigutamisel kukutavad nad end taimelt maha ja jäävad kokkutõmbunult ning liikumatult mullale lebama.

Herne ja põldoa umbrohutõrje

Lõuna-Eestis hakkasid nädalavahetusel hoogsad külvitööd, täna võib kindlalt öelda, et vahe Põhja-Eestiga on julgelt nädal kuni poolteist. Põhja-Eestis on muld veel väga külm ning taimede kasv pole hoogu sisse saanud. Külma mulda külvates võivad taimed vinduma jääda ja on vastuvõtlikumad taimehaigustele. Seega võiks natuke külviga oodata, kui vähegi võimalik. Soe muld soodustab kiiret idanemist ning hoogsat algkasvu ning taimed on tugevamad ning suudavad ise ennast paremini kahjurite ja haiguste eest kaitsta.

Ülevaade põllult – aprilli teine nädal

Aprilli algus on olnud üsna jahe ja kevad on saabunud tänavu väga rahulikult. Viimasel nädalal on talv näidanud veel viimast kurja nägu, on sadanud nii vihma, lund kui rahet, lisaks korralik tugev tuul. Ja siis jällegi pilved hajuvad ning päike on väljas. Selline iga-aastane võitlus kevade ja talve vahel. Nüüd nädalavahetuse soojus elavdab loodust ja taimed hakkavad jõudsalt arenema ja põllud lähevad silmnähtavalt rohelisemaks.

Olukord põldudel


Viimaste päevade soojus ja kerge vihm annavad lootust, et sulab viimanegi lumi ning varsti saab põldudele väetama. Vanarahva kalendri järgi loetakse jüripäeva 23. aprilli kevatööde alguse ajaks, aga aastad on erinevad ning järjest enam tuleb tõdeda, et tegelikult saab kevadtöid järjest varem alustada.

KEVILI ringkäik koduaias

Varakevadised tööd koduaias, vaata KEVILI ringkäiku koduaias siit: (LINK)
  • Maasikate harjamine
  • Viljapuude lõikamine (algus 1:53), noore õunapuu kärpimine (algus 10:29)
  • Viljapuude lupjamise tähtsus (algus 12:23), haavamäärde kasutamine (algus 14:29)
  • Kahjustajate tõrje viljapuudel, millal ja millega tõrjuda haiguseid ja kahjureid (algus 15:09)
  • Kuidas saada mitme sordiga perepuu - pookimine (algus 20:53)