Varre-peitkärsakas - Ceutorhynchus pallidactylus (Marsh.)

Tänavu leidsime esimesed varre-peitkärsakad 20. aprillil Tartumaalt. Soe ilm soodustab mardikate väljumist talvitumiskohast. Varre-peitkärsakat loetakse oluliseks rapsi jt ristõieliste kahjuriks, teda on rapsitaimedel raske märgata, kuna juba taime kergel liigutamisel kukutavad nad end taimelt maha ja jäävad kokkutõmbunult ning liikumatult mullale lebama.

Kahjur toitub nii metsikutel kui kultuurristõielistel. Varre-peitkärsakas kahjustab rapsi, rüpsi, kapsaid, naerist, kaalikat, sinepit, rõigast, redist ja looduslikest ristõielistest näiteks põldrõigast. Varre-peitkärsakat leidub kõikidel rapsipõldudel. Võimalikud saagikaod ulatuvad kuni 20% ja enam.

varre peitkärsakas suurend 2021 MediumVarre-peitkärsaka valmikud, 20.04.2021.a.Tunnused

Valmikud on pika kärsakuga, tumedad, 2,5-3,2 mm pikkused kärsakad. Mardika eesseljal heledate soomustega sügav pikivagu ning kattetiibadel heledatest soomustest tähnid. Käpad ja tundlad on kollakaspunased.

Vaata videod (autor: Meelis Värnik): varre-peitkärsakas


Biolooga

Varre peitkärsakate vastsed tõugud kahjustamas rapsi varres Tiiu AnnukVarre-peitkärsakate vastsed ehk tõugud rapsi varres.Mardikas alustab liikumist kevadel, kui mulla temp. on tõusnud 7-9 kraadini. Kui mulla temperatuur 5 cm sügavusel ületab 6 C, väljuvad täiskasvanud mardikad talvitumiskohast. Lennutegevus algab 12 °C juures ja on aktiivne juba 14,5 °C temperatuuril. Optimaalne lendlusaegne õhutemperatuur on 15-20°C. Isased on emastest mardikatest veidi erinevad ning ilmuvad varem, emased 10-15 päeva hiljem kui isased.
Mardikas asustab taimi alates varsumisest kuni õiepungade moodustumise keskpaigani, sel perioodil hakkab ta ka munema. Emane muneb lehe või lehevarre või rohtse varre epidermisesse. Üks emane võib muneda väikeste gruppidena 40-100 muna. Munemiskohal on märgata tumerohelist muhku. Munemisperiood sõltub rapsi kasvufaasist ja ilmastikust. Munafaas kestab 4-7 päeva, sõltuvalt ilmast kuni kaks nädalat. Vastsed kollakasvalged jalutud kuni 5 mm pikkused, C –kujuliselt kõverdunud vageltõugud. Nukkub mullas. Talvitub mardikana taimejäänuste all ja mulla pindmises kihis, sageli ristõieliste taimede läheduses. Üks põlvkond aastas.



varre peitkärsaka vastsed 11.06.18 min MediumVarre-peitkärsaka kahjustus suvirpsil.Kahjustus

Esialgu kahjustavad tõugud külgvõrseid, hiljem suunduvad peavarde ning sealt lahkuvad läbi varre mulda nukkuma. Vageltõugud kaevandavad ristõieliste vartes, liikudes ülalt alla juurekaela suunas. Vahel on kogu vars seest õõnsaks söödud. Suurimat kahju teevad vastsed, kes põhjustavad varte moondumisi ja taime närbumist. Kahjustatud taimed muutuvad sinakaks, lehed kaotavad normaalse turgori ja areng pidurdub, lehed kolletuvad ja taim hävib. Kahjustatud taime vars kuivab ja murdub, seemned jäävad kõlujaks. Vastseperiood võib kesta 3-6 nädalat ja see jääb tavaliselt õiepungade moodustamise faasi keskpaigast kuni õitsemise lõpuni. Kahjustus on suurem tuulevaiksetes kohtades. Mida varasem on putukate kahjustus, seda olulisemalt mõjutab see saagikust. Lisaks varre-peitkärsakale munevad rapsitaimedele ka mõned teised kärsakate liigid, kes üldjuhul kahjuritena pole arvestatavad.

Koorunud noormardikad ilmuvad sügisel taimedele, toituvad seal lühikest aega ja lähevad siis talvituma. Kärsakate kahjustus avaldub lehtedesse, vartesse ja õievartesse näritud lohukestena, mis ei ole taimedele ohtlik.

Üldised tõrjevõtted

Taimejäänuste koristamine, et vähendada võimalikke talvituspaiku. Sügiskünd talvituvate kärsakate hävitamiseks. Viljavaheldus. Rapsi kasvatamine võimalikult tuultele avatud põldudel. Ristõieliste umbrohtude tõrje põllult ja selle lähemast ümbrusest. Kasvuaegne keemiline tõrje. Vastseperiood võib kesta 3-6 nädalat ja see jääb tavaliselt õiepungade moodustamise faasi keskpaigast kuni õitsemise lõpuni. Seega tuleks tõrje teha varem.

liimipüünisKollased liimipüünised on mardikate seireks väga efektiivsed (foto: Meelis Värnik).Tõrjekriteerium

Euroopas soovitatakse keemilist tõrjet õitsemiseelsel perioodil, kui kollastes püügikaussides on 3 päevaga enam kui 10 mardikat või kahjuri esmaleiust 10...14 päeva hiljem. Soovitav on kontrollida kärsakate esinemist kollaste püüniskaussidega, mis paigutatakse taimede kõrgusele. Seejuures kollaste kausside meetodit peetakse küllalt ebakindlaks. Samuti saab kasutada kollaseid liimipüüniseid, mis paigutatakse põllule rapsi taimede vahele. Lisaks tugineda oma eelnevate aastate kogemusele, teatud piirkondades on varre-peitkärsakate arvukus kõrgem. Tõrjekriteeriumiks on ühe mardika leidmine kuue taime kohta.

Varre-peitkärsakat kontaktsete toodetega tõrjudes, peaks silmas pidama, et aktiivsemalt on neid väljas sooja ja päikesega. Tõrjeefektiivsuse suurendamiseks ja toime pikendamiseks soovitame lisada pritsimislahusesse märgaja nt Zyston (0,15% lahus), et preparaat liiguks paremini lehtede vahele. Päeval, kui umbrohud ei õitse võib kasutada tooteid Decis Mega 0,125-0,15 l/ha, Karate Zeon 5 CS 0,1-0,15 l/ha, Kaiso 50 EG 0,15 kg/ha, Evure 0,2 l/ha ja Mavrik 0,2 l/ha. Sel hooajal on võimalik kasutada veel Fastac 50, kulunorm 0,2-0,3 l/ha, kuid lubatud kasutada ajavahemikus 22:00-05:00, isegi kui pole õitsvaid taimi.

Tiiu Annuk
KEVILI Põllumeeste ühistu, agronoom
kevili logo