Hiilamardikad (Brassicogethes)

Selle nädala kõrgemad temperatuurid soodustavad putukate aktiivsust. Seetõttu tuleb rapsitaimi õiepungade moodustumise algusest alates hoolikalt jälgida, Eestis ja Euroopas on naeri-hiilamardikas (Brassicogethes aeneus Fab., syn. Meligethes aeneus Fab.) enamlevinum ristõieliste kahjur. Esialgu leidub neid arvukamalt põllu servades, kuid päikesepaisteliste sooja ilma korral levivad kiiresti üle põllu. Temperatuuril 15 °C võivad mardikad lennata isegi kuni 10…15 km otsides peremeestaimi, kus toituda ja paljuneda.

hiilamardikad suvirapsil õiepungade vahel minHiilamardikad suvirapsil õiepungade vahel.

Üldiseloomustus

Valmikud on rohekas- või sinakasmustad metalliläikega kuni 1,5-3 mm pikkused mardikad. Kõhupoolt on mardikas pronksjasmust. Vastsed on kreemika tooniga tumeda peaga, kolme paari rindmikujalgadega, kuni 5 mm pikkused tõugud. Muneb õiepunga. Viljakus kuni 50 muna. Talvituvad noormardikatena taimejäänuste all või mulla ülemises kihis. Üks põlvkond aastas.

Rapsi kahjustavad tugevasti naeri-hiilamardikas (B. aeneus) ja sinepi-hiilamardikas (B. viridescens). Talvituspaigast suunduvad nad varakevadel küpsussöömisele, siis kui keskmine õhtutemperatuur on tõusnud 10 °C. Kuivõrd suguküpseks saamiseks vajalik toitumisperiood, kestab selline toitumine nädal kuni kaks, toitutakse erinevatesse sugukondadesse kuuluvate õitsvate taimede õietolmust. Kui õhutemperatuur on tõusnud üle 12 °C hakkavad putukad paarituma ja munema, selleks otsivad nad ristõielisi taimi. Emased munevad augustatud suurematesse pungadesse, igasse 1…8 muna, paigutades need tolmukottide lähedale. Uuringud on näidanud, et munemiseks eelistatakse õiepungi, mis on kuni 3 mm pikkused. Kui pung, kuhu munetakse on suurem kui 2 mm, siis areneb pungast seemneid sisaldav kõder. Kui aga munetakse punga, mis on väiksem kui 2mm, siis kõtra ei arene ja saagile tekitatakse kahju. Algul toituvad vastsed kinnises pungas, hiljem liiguvad uutele õitele, et saada värsket õietolmu. Täiskasvanuks arenenud laskuvad 3…4 nädala pärast mulda nukkuma. Nukust väljunud uue põlvkonna paljutoiduline noormardikas toitub enne talvitumiskohale siirdumist erinevatest suvel õitsevate taimeliikide õietolmust.


Peamist kahju tekitavad mardikad, kes söövad õielehti ja augustavad kinniseid õiepungi, kahjustades sigimikku, tolmukaid, õiepõhja. Kahjustatud õied närbuvad ja kuivavad. Kui ühes pungas on palju vastseid, võib samuti tekkida saagikadu, kuna õite areng on takistatud ning õied kuivavad ning varisevad. Varisenud õitest jääb taime külge väike varreke. Tühjad õievarrekesed viitavad hajusal esinemisel hiilamardika kahjustusele, pikemas reas esinemisel põuakahjustusele.

Hiilamardikad talirùpsis lähedaltHiilamardikad talirüpsis.Kahjustuse ulatus

Suuremad kahjustused tehakse mardikate poolt rohelise punga staadiumis. Avanenud õitega taimedel söövad hiilamardikad peamiselt õietolmu ja tolmukaid ega tekita enam nii suurt kahju kui pungade faasis. Kahjuri rohkel kahjustusel, olenedes taime arengufaasist, võib seemnesaagist hävida 70…80 %. Levikut soodustab suvi- ja talirapsi kasvatamine lähikonnas.

Vältimine ja tõrje. Koristusjäätmete hävitamine, ja korralik maaharimine hävitab mullas olevaid arengujärke. Ristõieliste umbrohtude hävitamine põldudelt ja seemnekandjate põllu ümbrusest vähendab toidubaasi. Viljavaheldus - mitte kasvatada lähestikku suvi- ja talirapsi.

Väga oluline on roheliste õiepungade faasis mardikate seire, kuna nad on hästi märgatavad on neid lihtne lugeda. Loetakse diagonaalis kümnel taimel esinevad putukad. Vaatlusi viiakse läbi mitmes korduses, soovitavalt põllu erinevates piirkondades. Samuti võib mardikate saabumist põllule kindlaks määrata kollaste vesipüünistega või liimipüünistega.

Tõrje kriteerium: Õiepungade algfaasis alustada tõrjega kohe, kui ühe taime kohta on 1…2 mardikat või vahetult õitsemise eel 2...4 mardikat. Soomlaste andmetel peaks õiepungade algfaasis tõrjega alustama, kui taime kohta on 1 mardikas või vahetult õitsemise eel kuni 2 mardikat.

Keemiline tõrje

Täna on nii Euroopas kui Eestis kujunenud hiilamardikatele teatud resistentsus erinevate preparaatides sisaldavate toimeainete suhtes. Seega tuleb hiilamardika tõrjel järgida kahjurite tõrjumisel rotatsiooni, et järjestikku ei kasutataks sama toimeainetega toodet.

raps punga faas MediumTaliraps rohelise punga staadiumis, 2021.a.Hiilamardikate tõrjeks on registreeritud mitmeid preparaate. Kontaktsetest toodetest sobivad näiteks Karate Zeon 5 CS 0,1-0,15 l/ha, Kaiso 50 EG 0,15 kg/ha, Decis Mega 0,125-0,15 l/ha Evure 0,2 l/ha, Mavrik 0,2 l/ha ja Fastac 50 0,2-0,3 l/ha,
  • Karate Zeon 5 CS (raps), Kaiso 50 EG (raps) ja Decis Mega (raps ja rüps) on keelatud kasutada õitsvatel põllumajanduskultuuridel ja umbrohtudel ja võib kasutada päeval kui pritsimiseks on sobiv ilm.
  • Evure, Mavrik (raps ja rüps) 0,2 l/ha. Evure on lubatud kasutada taimede õitsemise ajal. Pritsitakse hommiku- ja õhtutundidel, kui mesilaste ja teiste kasulike putukate lendlus pole alanud või on lõppenud (kell 22:00 – 05:00).
  • Fastac 50 0,2-0,3 l/ha, lubatud kasutada ainult rapsil ja kuni 1.02.2022. Keelatud kasutada õitsvatel põllumajanduskultuuridel ja umbrohtudel. Kui ei esine õitsvaid taimi, siis on lubatud kasutada ajavahemikus 22:00-05:00.

Samuti on kontaktne toode Avaunt kulunormiga 0,2 l/ha, mis annab sarnaselt süsteemsetele toodetele pikema kaitse, kuna toimeaine läheb vahakihti ning püsib seal kuni 14 päeva. Avauntiga kokku puutunud naeri-hiilamardikad lõpetavad mõne tunni möödudes söömise, muutuvad liikumatuteks või nende liigutused on koordineerimatud ning lõpuks nad surevad 1–3 päeva jooksul. Avaunt on tõhus naeri-hiilamardikate vastu, kes on muutunud resistentseks püretroidide (Fastac 50, Decis Mega jt kontaktsed tooted) suhtes. Sobib kasutada nii suvi- kui talirapsil ja rüpsil. Avaunti ei või kasutada, kui põllul on õitsvad taimed ning mesilased ja teised tolmeldavad putukad lendlevad aktiivselt. Kui ei esine õitsvaid taimi, siis on lubatud kasutada ajavahemikus 22:00-05:00

Uus toode Mospilan 20 SG (atsetamipriid 200 g/kg) on tänavu erndkorras lubatud kasutada rapsil ja rüpsil hiilamardika, kõdra-peitkärsaka ja kõdrasääse tõrjeks. Luba on antud 120 päevaks alates 10.05 kuni 07.09.2021. Lisaks on lubatud kasutada kartulil tirdiliste tõrjeks. Loodetavasti saame toote järgmisel aastal juba tavapäraseks kasutuseks nii rapsile ja rüpsille, kui ka teistele kultuuridele.

Mospilan 20 SG on nii kontaktse kui süsteemse toimega kuuludes neonikotinoidide keemilisse gruppi. Toodet iseloomustab tugev süsteemne toime. Pärast pritsimist säilib selle toime 14-21 päeva. Vihmakindlus 2 tundi (soovitav 6 tundi), ei ole soovitav kasutada hommikuse kastega ja õhtuse niiskusega, see võib vähendada toote imendumist taime. Lubatud kasutada 1. kord hooajal. Kui toimeaine on jõudnud putuka kehasse, siis toimib see nii läbi seedeorganite kui ka läbi kesknärvisüsteemi. Putukas on pärast tootega kokku puutumist veel mõne aja elus, kuid ta ei kahjusta enam taime. Mesilaste ja teiste tolmeldajate putukate kaitsmiseks lubatud kasutada ajavahemikus 22:00-05:00. Erandina võib tõrjuda rapsi, rüpsi ja kartuli õitsemise ajal ajavahemikus 22:00-05:00.

Mospilan 20 SG kasutamine
Mospilan 20 SG võib kasutada rapsil ja rüpsil kulunormiga 200g/ha, lisada märgaja, soovitav veekulu 200 – 600 l/ha. Hiilamardikate tõrjumiseks peab rohelise punga staadiumis tõrjekriteerium olema ületatud. Parim tulemus saavutatakse varsumise ja uute õiepungade moodustumise ajal. Soovituslikult hiliseim aeg pritsimiseks on õitsemise algus.

Mospilan 20 SG segamine
Võib kasutada segus teiste insektitsiididega, fungitsiidide ja leheväetistega, välja arvatud toodetega, millel on leeliselised omadused nt boor.

Tiiu Annuk
Põllumeeste ühistu KEVILI, agronoom
kevili logo