Oa-teramardikas (Bruchus rufimanus) ja tema tõrje


Täna on näha põldoa põldudel aktiivselt juba oa-teramardikaid. Viimaste aastate pehmed talved on soosinud selle mardika talvitumist ning tänavu tuleb olla jällegi valmis selleks, et mardikate kahjustuse tulemusena on oad auklikud ning toiduoaks ei pruugi minna. Siinkohal annan ülevaate mardika bioloogiast ning kuidas võimalikult täpselt ajastada tõrjet.

oa teramardika kahjustus esipiltOa-teramardika poolt kahjustustatud seemned.Kuigi oa-teramardikas ei mõjuta oluliselt põldoa saagikust, muudab see seemnete kaubanduslikku välimust ja idanemisomadusi. Idupoolset osa kahjur sageli ei puutu, nii võib ka idanevus sellistel auklikel seemnetel olla küllalt hea. Sageli tuuaksegi kahjur põllule külviseemnetega. Toiduoaks selline auklik seeme enam ei kõlba, küll aga loomasöödaks. Lisaks on kahjustatud seemned vastuvõtlikud haigustele, eelkõige rooste ja juurehaigustele. Seda aga kartma ei pea, et oa-teramardikad laos edasi kahjustaks, küll aga võivad nad erineval ajal teradest välja tulla, eriti kui kuivatamisel kasutatakse madalat temperatuuri ning seemnetes olevad mardikad jäävad ellu, nii võivad nad jääda vastse või nuku diapausi (füsioloogiline puhkeseisund, ebasoodsate tingimuste üleelamiseks) kuni külvini. Probleem on ka põldoa turustamisel, kuna elusate putukatega seemneid pole lubatud eksportida.

Kahjurist lähemalt

Oa teramardikas Sander Hiire PhoneOa-teramardikas (foto, Sander Hiire).Valmikud on 3,5-4,5 mm pikkused mustjad mardikad, kattetiivad hallikaspruunid valgete tähnidega ja ei kata kogu tagakeha. Tundlad on alusel oranzikad, esijalad punakad, keskmised jalad aga mustad. Täiskasvanud on päevasel ajal äärmiselt liikuvad ja öösiti ja varahommikul varjuvad õite ja noorte lehtede vahele. Munevad noortele 2-5 cm pikkustele kaunadele. Vastsed arenevad kasvavas teras, kaunas. Tõugud nukkuvad teras, samas kooruvad noormardikad. Noormardikad talvituvad teras, kui põllul.

Bioloogia

Mardikad toituvad kevadel liblikõielistel kultuuridel õietolmust ja nektarist, seejärel siirduvad põldoale. Putukad on aktiivsed, kui temperatuur tõuseb üle +20 °C, üle +25 °C temperatuur on nende arenguks väga soodne, samas alla +15 °C temperatuur ja märg ilm limiteerib nende liikuvust. Viljastatud emased munevad ühekaupa või väikeste gruppidena noortele kaunadele. Vihm, tuul ja alla +20 °C temperatuur hoiab tagasi munemisprotsessi. Munad munetakse taime madalamatele osadele. Munad on väikesed, kollakasvalged. On täheldatud maksimaalselt 10 muna ühele kaunale. Emane muneb 50 ja 100 muna vahel. Vihm võib suurendada munade suremust.

Oa teramardikad seemnes LargeOa-teramardikas väljunud seemnest (vasakul) ja seemnes (paremal), seemnel näha vastse lõigatud ümmargune kork, mille kaudu valmik väljub.Vastsed kooruvad umbes 10 päeva pärast (sõltuvalt temperatuurist 1-3 nädalat). Munadest koorunud tõugud tungivad läbi kauna seina ja arenevad seemnetes. Ühes seemnes võib areneda kaks kuni kolm vastset. Vastsed on kaitstud nii keemilise kui bioloogilise tõrje eest. Vastse areng kestab kuni 3 kuud. Enne nukkuma minekut lõikab vastne ümmarguse korgi. Nukuperiood kestab umbes 10 päeva, seejärel väljuvad valmikud seemnetest. Kuna paaritumine ja munaperiood võtab aega paar nädalat, võivad täiskasvanud mardikad väljuda seemnetest nii enne kui pärast koristust.

Vältimine ja tõrje.

Külmad talved hävitavad teramardikaid, kuid pehme talve korral nagu tänavu levivad ka Eestis. Suurim risk kahjustusteks, kui uued oa põllud rajatakse eelmise aasta põldude lähedusse. Samuti on põllu servad suurema kahjustusega. Lisaks suurendavad ladude läheduses olevad põllud oa-teramardikate riski.

Kuna vastsed arenevad seemnetes, mida kaitsevad kaunad on nad sel perioodil kaitstud keemilise tõrje eest. Seetõttu on oa-teramardikad kõiga haavatavamad täiskasvanu staadiumis, seetõttu enamus kontrolli meetmeid kas põllul või hoidlas.

Kasvuaegne tõrje põllul

Taimede kasvuaegsel tõrjel võib arvestada, et mardikate aktiivsus suureneb temperatuuri tõusuga, kui temperatuur tõuseb üle +20 °C, üle +25 °C temperatuur on nende arenguks väga soodne, samas alla +15 °C temperatuur ja märg ilm limiteerib nende liikuvust. Vihm, tuul ja alla +20 °C temperatuur hoiab tagasi munemisprotsessi.

uba8 3õit MediumPõldoal paikneb lehekaenlas 2-5 õit.Insektitsiidide õige kasutamise aeg on siis kui taimel on jõudnud arenededa noored kaunad (> 2 cm) ja kui sel ajal on kahel järjestikusel päeval temperatuur tõusnud 20 °C -ni. Liiga varajane (enne õitsemist) ja liiga hiline (peale kogu taime õitsemist) pritsimine ei pruugi efekti anda. Kõige lihtsam on keemiliselt tõrjuda oa-teramardikat süsteemse tootega. Erakorraliselt on lubatud laojääkide arvelt kasutada toodet Proteus OD , kulunorm 0,75 l/ha. Lubatud kasutada 1-3 korda hooajal 7 päevase intervalliga. Arvestama peab, et kasulike putukate aktiivse lendluse ajal ei pritsita. Oa-teramardikat võib tänavu oa õitsemise ajal pritsida ajavahemikus 22:00-05:00.

oa lehetäid21 Medium2Oa-lehetäide koloonia põldoal, 2021.a.Kontaktsetest toodetest on registreeritud oale lehtäide, kärsakate ja ripslaste tõrjeks Decis Mega 0,15 l/ha, kasutuskordi 2 (Keelatud kasutada õitsvatel põllumajanduskultuuridel ja umbrohtudel). Evure ja Mavrik kulunormiga 0,15-0,2 l/ha registreeritud kasutamiseks oa-lehetäile, kasutuskordi 1-2 (õitsemise ajal pritsida ajavahemikus 22:00-05:00). Seega kontaktsed tooted pole registreeritud oa-teramardikale, kuid sageli esinevad nad samaaegselt koos lehetäidega ning viimaseid tõrjudes saate pihta ka mardikatele.

Kontaktsete toodetega on tõrje osutunud väga raskeks, sest kui munad on munetud, on vastsed insektitsiidide eest kaitstud. Seega on pritsimise ajastus väga oluline. See saavutatakse kõige paremini siis, kui mardikaid tõrjutakse munemiseelsel perioodil, sel ajal on taimel arenenud umbes 3-5 (6) õisikut ja kauna moodustumise märke pole näha. Kahjustuse vältimiseks soovitatakse teist pritsimist 7–10 päeva hiljem. Lisaks tuleb veel arvestada, et täiskasvanud on päevasel ajal äärmiselt liikuvad, kuid öösiti ja varahommikul varjuvad õite ja noorte lehtede vahele, seega kui õitsemise ajal tõrjute oa-lehetäid ühtlasi koos oa-teramardikaga, soovitame lisada parema kattuvuse tagamiseks märgajat.

Tiiu Annuk
Põllumeeste ühistu KEVILI, agronoom
kevili logo