KEVILI väetiste koolitus Sadala Rahvamajas

01. oktoobril toimus Sadala rahvamajas KEVILI väetiste koolitus

Väga tore oli tõdeda, et arvestades kehtivaid piiranguid, oli Sadala Rahvamaja huvilisi täis. Peale tervitussõnu KEVILI ärijuhi Alo Alt poolt, rääkis oma tegemistest JK Otsa Talu OÜ peremees Jaanus Kiisk.

Jaanus rääkis, et tänasel päeval tegelevad nii piimatootmisega kui teraviljakasvatusega. Teraviljakasvatust alustasid nad 25 ha suuruse põllumaaga, kuni 2002. aastani tegelesid ainult teraviljakasvatusega. Täna on neil ka piimatootmine, alustati 80-ne lüpsilehmaga ning tänaseks päevaks on 440 lüpsilehma, lisaks noorkari. Ehitatud on kaasaegsed vabapidamislaudad ning sinna juurde kuuluvad sõnniku- ja silohoidlad. Haritava maa pind on kasvanud tänaseks päevaks 3150 ha-ni, millest 2500 ha on teravilja ja rapsi all. Omandis on umbes 1500ha. Töötajaid kokku 28-30 sõltuvalt olukorrast, vajasulel võetakse ka hooajatöölisi. KEVILI liikmed on nad olnud algusest peale, samuti on nad ühistulise tegevusega seotud mitmel moel.

Alates 2007. aastast tegelevad minimeeritud mullaharimisega, põhilised tööd tehakse ära viie traktoriga, lisaks kolm väiksemat abitraktorit. Mullaharmine käib enamasti randaaliga, rapsi maid valmistavad ette tüükultivaatoriga. Neil on kaks Horsch Pronto ja kaks Amazone väetisekülvikut ning kaks pritsi. Jaanus rääkis, et nad proovivad võimalikult efektiivselt töid teha, et seisakuid vältida, seetõttu on neil igal masinal oma teenindav veoauto. Koristamine toimub nelja kombainiga, viimasel ajal on kasutatud lisaks ka ühte teenuskombaini. Teenustööna ostavad sisse vedelsõnniku laotuse, kogu vedelsõnnik läheb nii kevadel kui sügisel külvi alla. Eelmisel aastal umbes 55% teraviljast olid taliviljad, sel aastal on nad pisut suurendanud taliviljade osakaalu, kuskil 66% peale. Tõenäoliselt nii see edaspidi jääbki, kuna muidu külvikord läheks paigast ära. Igal aastal üle poole pinnast saab vedelsõnnikut. Lisaks kasutatakse kompleksväetisi, enamasti madala lämmastikuga, nii suvi kui taliviljadel. Kogu pind püütakse kevade jooksul üle väetada ja seda võimalikult lihtsalt, seetõttu kasutatakse sageli NS väetisi, vähesemal määral AN väetisi. Talirapsidele antakse ainult NS-i. Nisude puhul saaks väävlit liiga palju, seetõttu kasutatakse ühe osana AN-i. Esimese ringina läheb tavaliselt 80-90 N-i, väetamine toimub kahe ringiga, kuna kolme ringina oleks see liigselt töömahukas. Nad ei kasuta suuri lämmastiku koguseid, maksimaalselt 150 N/ha, proovitakse jääda võimalikult optimaalse lähedale. Väetuslaius on 32 m ning igal kevadel kontrollitakse väetamise ühtlikkust kastidega kõikidel väetistel. Mikroväetisi kasutatakse ülivähe, peamiselt on selleks boor.

Päevakava:
09.00 – 09.30 Saabumine, tervituskohv
09.30 – 09.40 Päeva avamine – Alo Alt, KEVILI ärijuht.
09.40 – 10.10 Väetamise põhimõtted JK Otsa Talu OÜ-s – Jaanus Kiisk, JK Otsa Talu OÜ.
10.10 – 10.50 Mulla parendamise võimalused haljasväetiskultuuridega sh vahekultuuridega – Liina Talgre, Eesti Maaülikool...
10.50 – 11.10 Kohvipaus
11.10 – 12.00 Mulla parendamise võimalused haljasväetiskultuuridega sh vahekultuuridega (jätkub) – Liina Talgre, Eesti Maaülikool.

12.00 – 12.30 2021 hooaja väetamisekatsete tulemused – Meelis Värnik ja Tiiu Annuk, KEVILI agronoomid.
12.30 – 13.30 Lõuna
13.30 – 15.00 KEVILI väetiste valikud ja soovitused kultuuriti – Meelis Värnik ja Tiiu Annuk, KEVILI agronoomid.
15.00 – 15.30 KEVILI 2022 kevadväetiste valiku ülevaade ja selgitused – Alo Alt, KEVILI ärijuht.
15.30 – 15.50 KEVILI jooksvad uudised ja meeskonna ning nõukogu infominutid.
15.50 - … Kojusõit



Tegevus on elluviidud MAK 2014-2020 meede 1.1 Teadmussiire ja teavitus toetus üleriigilise ulatusega tegevused toetusmeetme raames.

Vaata infopäeva pilte siit:

• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
•