Setra Mõis OÜ Viljelusvõistluse 2021. aasta võidud

Tänavusel 2021. aasta Viljelusvõistlusel võitis Setra Mõis OÜ Andrus Reila herne kategoorias üldvõidu. Tähelepanuväärne on veel see, et ka talirapsi kategoorias saavutas Andrus Relia auväärse 2. koha sordiga `InVigor 1165`. Külvipinda on Setra Mõis OÜ-s 900 ha nii hernest kui talirapsi kasvatati 150 ha-l, talinisu 390 ha-l, taliotra 150 ha-l ja suviotra 130 ha-l. Kõik taimede kasvatamisega seotud otsused tehaks koos agronoom Kalle Kivirüütiga. Siinkohal ongi hea anda ülevaade kuidas kasvatati tänavused auhinnaväärilised kultuurid.

Kuidas kasvatati võiduhernes `ESO`Setra Mõis OÜ-s.

Andrus ja Kalle hernepõllul (foto: Maaleht).Mullastik
Põllu keskmine pH on 5,5; P 70 mg/kg; K 185 mg/kg; orgaanilise C sisaldus 1,5 %, kerge kuni keskmise liivsavi. (mullaproovid võetud 2017. aastal) Kontrollalalt võetud mullaproovid näitasid toiteelementide sisaldust 152 mg/kg P, 215 mg/kg K, 110 mg/kg Mg, 0,9 mg/kg Cu, 119 mg/kg Mn, 0,56 mg/kg B, orgaanilise C sisaldus 2,0% ja mulla pH 5,1.

Sügisesed põllutööd
Augustis laotati samaaegselt randaalimisega tulevasele hernepõllule veise vedelsõnnik kulunormiga 21 t/ha. Arvestuslikult anti mulda ligikaudu 50 kg lämmastikku, 10 kg/ha fosfori ja 86 kg/ha kaaliumi. Põldu randaaliti sügisel kaks korda, kuna eelvilja (talinisu) põhumass oli väga suur, esimene kord 10. septembril, teine kord 29. septembril. Koorimine toimus 2,6 m laiuse Amazon Catros 6002-2TS-ga. Eesmärk oli saada põld võimalikult umbrohupuhtaks juba sügisel, esimese randaalimisega saadi suur osa põhumassist mulda, ühtlasi produtseeris see varise tärkamist, teise randaalimisega segati ülejäänud põhumass mulda ning hävitati tärganud varis. Kuna 2020. aasta septembri teine pool oli väga soe ja umbrohtude kasv intensiivne siis mitmeaastaste ubrohtude tõrjeks kasutati glüfosaati Barbarian 360 kulunormiga 4,0 l/ha.

Herne kasvatamisel peab Andrus esmatähtsaks, et kultuur oleks võimalikult umbrohupuhas, sest hernes ise ei konkureeri nii jõudsalt umbrohtudega, lisaks peab kasvuaegselt vähem vaeva nägema, kui eeltööd hästi tehtud.

Hernepõllul seiret tegemas, 14.05.2021 (foto: Tiiu Annuk).Herne kevadine väetamine ja taimekaitse
Hernes ´ESO` külvati 6 m Horsch Focus-ega 15.04.2021 külvisenormiga 300 kg/ha (70 id tera m2), Koos külviga anti põhiväetis NPK 8-20-30+2S 200 kg/ha. Lisaks kompleksväetisele anti kohe ära ka granuleeritud magneesiumsulfaat 100 kg/ha. Kokku mineraalväetistega sai hernes 16 kg/ha lämmastikku, 17,6 kg/ha fosforit ja 49,8 kg/ha kaaliumi, lisaks 16,2 kg/ha väävlit ja 16 kg/ha magneesiumi. Siinkohal võiks esile tuua just Mg, K, S, P tähtsust, kus magneesium on tähtis fotosünteesil, kaalium tugevdab taimeraku seina ja kudede struktuuri. Seeläbi paraneb vastupanu stressile (nt põud, külm ilm jne), taimed on elujõulisemad ja tugevamad, paraneb seisukindlus. Väävli vaegus võib oluliselt vähendada seemnete proteiinisisaldust. Fosfor tagab tugevama juurestiku, see omakorda tagab parema toiteainetega varustatuse ning aitab moodustada rohkem mügarbaktereid juurtele. Mügarbakterite arvust sõltub, kui palju seotakse õhulämmastikku, mida rohkem seotakse, seda suuremaks võib kujuneda saagikus, alahinnata ei tohi ka järelmõju jägnevale kultuurile, mulda jäänud mügarbakterite arvelt.

Hernes ESO on ühtlaselt tärganud ja kärsakate arvukus pole probleem 14.05.2021 (foto: Tiiu Annuk).Kuna sügisel sai hoolikalt tehtud mitmeaastaste umbrhtude tõrje, siis kevadel on eelkõige probleemiks üheaastased umbrohud. Umbrohud tarbivad samaaegselt kultuuriga toiteaineid ning konkureerivad nii ruumi kui valguse pärast. Lisaks levivad haigused vähem, kuna mikroklimaatilised tingimused haiguste arenguks pole enam nii soodsad. Umbrohutõrje tehti hernepõldudel 21-23. aprillil, enne herne tärkamist, tootega Fenix 2,5 l/ha. Umbrohutõrje tegamise ajal olid ilmad soodsad, niiskust palju ning tänavune efektiivsus suurepärane, hiljem ei olnud põllul probleeme.

Tänaseni pole pidanud Andrus oma põldudel haigusetõrjet hernele tegema. Väga oluliseks peab ta taimede head toitumist ning umbrohutõrjet ning seega pole vaja haiguste pärast muretseda, kuna kui taim on heas tervises suudab ta haigustest üle olla.


Herne idanevust kontrollitakse lisaks veel kodustes oludes (foto: Andrus Reila).Lisaks peetakse Setra Mõisas väga tähtsaks kvaliteetset seemet. Oluline, et see oleks haigustevaba ning kõrge idanevusprotsendiga, sest teatavasti säilivad paljud haigustekitajad (laikpõletikud jms) just herne seemnel.

Sordi ´ESO´ iseloomustuseks võib tuua, et ta on varajase kuni keskmise kasvuajaga hea saagipotentsiaaliga kollane hernes. Kasvuperiood keskmiselt ca 105-110 päeva. Keskmine kuni kõrge proteiini sisaldus. Kasvukõrguselt keskmine. Hernes ´ESO´ on KEVILI paljundusõigusega kollase herne sort ning heaks kiidetud paljude kasvatajate poolt nii KEVILI liikmete hulgas kui väljaspoolt.

Herne koristamiseks kasutati kombaini John Deere T670 ja John Deere 73 0FD heedrit laiusega 9,1m 190mm, see on painduva põhjaga ning kopeerib suurepäraselt pinnast (foto: Andrus Reila).Kahjuritõrjet sel aastal vaja teha ei olnud. Kevadel kui hernes tärkab võivad tõusmeid kahjustada hernekärsakad, kuid nende arvukus jäi tänavu madalaks jaheda kevade tõttu. Samuti polnud vaja teha hernemähkuri tõrjet, kuna herne õitsemiseelsel perioodil tõusid õhutemperatuurid juba nii kõrgele, et see hakkas liblikate lendlus pärssima. Nagu Andrus ütles, hoolis peaaktsionär nende põldudest ning kahjurite ründeid ei olnud.

Hernes ´ESO´koristamine
Erakordselt kuuma suve tõttu kuivas hernes kohati põllul juba juuli keskpaigas, hernes ´ESO` koristati 27. juulil saagikusega 4,3 t/ha, mis arvestades erakordset põua aastat on suurepärane tulemus ning herne kategoorias üldarvestuses 1. koht.

Kuidas kasvatati taliraps `InVigor 1165` Setra Mõis OÜ-s?

Sordi `InVigor 1165` iseloomustuseks võib öelda, et on keskvalmiv, stabiilse ja kõrge saagipotentsiaali ja õlisisaldusega, mille keskmine kasvukõrgus tagab hea lamandumiskindluse. Sügisene kasv kiirem, aga mitte niivõrd kõrgusesse. Hea talvekindlusega. Sobib varajane kuni hilisem külviaeg. Varajase külvi puhul jälgida kasvuregulaatori kasutamist. Hea fomoosikindlus. Sort on sordilistis Venemaal ja Ida-Euroopas. KEVILI esinduses olev sort!

Mullastik
Kontrollalalt võetud mullaproovid näitasid toiteelementide sisaldust 209 mg/kg P, 258 mg/kg K, 85 mg/kg Mg, 3,2 mg/kg Cu, 87 mg/kg Mn, 0,85 mg/kg B, orgaanilise C sisaldus 2,0% ja mulla pH 4,8.

Sügisesed tööd
Peale talinisu (eelvili) koristust anti mulda veise vedelsõnnikut kulunormiga 21 t/ha, arvestuslikult ligikaudu 50 kg lämmastikku, 10 kg/ha fosfori ja 86 kg/ha kaaliumi. Enne talirapsi külvi, augusti esimesel dekaadil, põld randaaliti ning viis päeva hiljem sügavkobestati kuue meetri laiuse Horsh Terrano 6 FX-ga. Mitmekordse mullaharimisega suudeti eelvilja põhumass mulda segada.Kuna eelvilja koristuse ja külvi vaheline aeg on väga lühike ei jõutud enne glüfosaadiga umbrohutõrjet teha.

Taliraps `InVigor 1165` külvati 15.augustil 29,4 ha põllule külvisenormiga 3,2 kg/ha. Külvi alla anti kompleksväetist 18-11-13 200 kg/ha kokku N 36 kg/ha, P 9,7 kg/ha, K 21,6 kg/ha ja S 5,2 kg/ha. Kuna eelnevalt oli antud orgaanilist väetist, siis esialgu tundus, et sügiseseks rapsi kavamiseks ja arenguks on tagatud piisavalt toiteelemente. Jahe periood aga augusti lõpus ning septembri esimesel poolel pidurdas talirapsi kasvu ning näha oli, et raps vajab veel lisa energiat kasvamiseks, et saavutada talvitumiseks sobiv kasvufaas. Seetõttu, kasvu ergutamiseks ning tugevama taimiku loomiseks sai antud 7. septembril juurde 160 kg/ha lämmastikku AN 33,5 seega lisaks ligi 54 kg/ha lämmastikku.

Ristõieliste nuutrisse nakatunud taim, sügis 2020 (foto: Andrus Reila).Septembri teine pool läks soojaks, see oli aga väga soodne periood ristõieliste nuutrisse nagatumisel. Leidsime meiegi põllult üksikuid nuutrisse nakatunud taimi. Tagantjärele oli lämmastiku andmine parim otsus, sest mida aktiivsem on kasv, seda paremini suudab ta võidelda haigusega, ning vaatuse tulemusel oli näha ka, et ristõieliste nuutri poolt põhjustatud juurtele moodustunud komudest oli taim ajanud uusi lisajuuri. Lisaks andis kindlasti efekti orgaanilise väetise mõju.

Umbrohtude tõrje tehti kohe peale külvi järgmisel päeval tootega Sultan 500 SC 1,0 l/ha, lisaks kasutati varise tõrjeks Zetrola 0,7 l/ha, kuna teravilja varis osutus rapsis tõsiseks probleemiks.

Septembri teises pooles, kui taimedel oli kasvanud 5-6 lehte, läksid ilmad soojaks ning raps hakkas kasvu viskama, seega ülekavamise vältimiseks kasutati kasvuregulaatorit Juventus 90 kulunormiga 0,8 l/ha, millele lisati ka leheväetis Profi B kokku 2,0 l/ha. Samaaegselt kasvureguleerimisega saab kaitse ka sügisel nakatuvate haiguste vastu nagu ristõieliste mustmädanik ehk fomoos jt. Terve ja tugev ning korralikult maadligi reguleeritud taim peab meie ebasoodsatele talvedele kindlasti paremini vastu.

Kevad rapsipõllul, 2021.a. (foto: Tiiu Annuk).Talirapsi kevadine väetamine ja taimekaitse
Kevadel esimesel võimalusel 11.04 anti esimene pealtväetis kiiresti toimiv AN 34,4 200 kg/ha, lisaks anti kohe ka granuleeritud magneesiumsulfaati kulunormiga 90 kg/ha. Magneesium on oluline element taimede fotosünteesil, milleta taim hakkama ei saaks. Granuleeritud magneesiumsulfaadi kasutamisega saame anda rapsile suuremas koguses magneesiumi ja väävlit. Kuna kasutati lämmastikväetist ilma väävlita oli oluline anda lämmastiku efektiivsemaks toimimiseks väävlit juurde. Ilma väävlita rapsi saagikus ja õlisisaldus võib tugevasti kannatada. Teistkordne pealtväetamine toimus 4. mail lämmastik väävelväetisega CAN N 27+ 4,5 S ning kolmandat korda anti paar nädalat hiljem 200 kg/ha AN 33,5 200 kg/ha. Kokku sai taliraps kevadperioodil ligi 190 N/ha ja 22,5 S/ha.

Aprilli lõpus (24.04.21), kui taimik oli aktiivselt kasvama hakanud anti lehe kaudu esimene leheväetis. Toodetest kasutati YaraVita Brassitrel Bio 2,0 l/ha ning Profi Boori 1,0 l/ha. Taimed said nii olulisi mikroelemente kui boori. Taime kasvureguleerimiseks ning haiguste tõrjeks varsumise ajal kasutati Juventus 90 kulunormiga 0,7 l/ha.

Raps õienuppude faasis (foto: Andrus Reila).Kõdra-peitkärsakale tõrjet ei tehtud, kuna seire tulemusena selgus, et arvukus oli madal. Hiilamardikate arvukus, aga ilmade soojenedes tõusis ning vahetult enne õitsemist, kui taliraps oli veel õienuppudes oli hiilamardikate arvukus tõusnud üle tõrjekriteeriumi ning seire käigus selgus, et praktiliselt igal taimel oli näha ka kõdra-peitkärsakaid. Putukate tõrjega enam oodata ei saanud ning kasutati uut insektitsiidi Mospilan 20 SG kulunormiga 0,2 kg/ha. Kuna taimik oli tihe ning lopsakas ning valgemädaniku nakkusele väga soodne, eelkõige just vahelduva temperatuuri ning kõrge õhuniiskuse tõttu siis teostati samaaegselt ka haiguste tõrje, selleks kasutati toodet Propulse 0,8 l/ha, mis annab pika ennetava (profülaktilise), kui raviva kaitse järgnevaks rapsi õitsemisperioodiks.

Taliraps ´InVigor 1165` koristamine
Viljelusvõistluse 2021.aasta võitjate tunnustamine - Soovime Andrusele uusi väljakutseid!Saagi koristamine toimus 4.08.2021 ning tulemuseks oli 4,9 t/ha talirapsi `InVigor 1165`. Analüüsi tulemustest selgus, et õlisisaldus on 47%, klorofüllisisaldus 19%. Klorofüllisisaldus näitab seemnete valmivusastet, seega võime arvata, et paar päeva hilisemal koristamisel oleks võinud õlisisaldus veelgi kõrgem olla.

Kokkuvõttes võib öelda, et kui kõik taimekaitsetööd ning väetamised õigeaegselt ära teha, arvestades ilmastiku ja sordi omadusi siis võime saavutada väga häid tulemusi. Edu ja jõudu järgmisteks hooaegadeks!
Viljelusvõistluse lõpuseminar 2021.a., Veiko õnnitlemas Andrust -  herne 1. koht (foto: Tiiu Annuk).




Andrus Reila - Mullasõber 2021 tiitli omanik.

Tiiu Annuk
Põllumeeste ühistu KEVILI agronoom