Kuidas hoida laokahjurid teraviljast eemal?

Kahjuritega saastunud vilja toiteväärtus on madalam ja seda vilja pole praktiliselt kuhugi võimalik realiseerida. Tuleb arvestada, et hoidlate sisepindadele jääb alati eelmise aasta viljast prahti, kahjureid (putukad, lestad), hallitusseente eoseid ja seeneniidistikku, mis on kahjurite paljunemise ja uue nakkuse alguseks. Närilised, toitudes viljast, saastavad vilja oma väljaheidetega, soodustavad terade vigastamise ja mehaanilise haigusetekitajate ülekandmisega hallitusseente levikut ja vilja riknemist. Ka linnud levitavad haigusetekitajaid ja halvendavad vilja säilivust. Teraviljakadu putukate tõttu on kuni 10% saagist.

Revysol tuur BASF’iga

BASFi Agricultural Solutions Eesti tiim viis 30.06.2019-01.07.2019 Baltic Agro, KEVILI ning Scandagra meeskonna liikmed Taani Revysol tuurile, mille käigus anti põhjalik ülevaade uuest turule tulevast toimeainest Revysol ning seda toimeainet sisaldavatest toodetest Revytrex ja Balaya.

Borgeby mess  26.-27. juuni Rootsis

Borgeby Feltage mess on Rootsis üks suurimaid professionaalsetele põllumajanustootjatele suunatud üritusi. See on suurepärane kohtumispaik, mis toob kokku huvilisi üle Põhjamaade. Nii käisime meiegi koos grupi KEVILI põllumeeste ning meeskonnaga seda külastamas.

Rohumaadel uuskülvide hooldamine

Tuletame meelde lihtsaid tõdesid, kuidas uuskülve hooldada. Uuskülvidel esimene hooldus on niitmine ehk hooldusniide, kus niidetakse maha kultuurtaimedega konkureerivad üheaastased umbrohud.

Kõdrasääsk (Perrisia brassicae sün Dasyneura brassicae)


Talirapsil on viimasel ajal väga palju näha kõdrasääse kahjustust. Suuremad kahjustused on nendel põldudel, kus kõdra-peitkärsaka tõrjet pole tehtud ja kahjur on saanud varakult munema hakata, kuna kaitset insektitsiidide näol pole olnud. Samuti on soodustanud kapsakoi röövikute kahjustused kõdrasääse munemist, sest kahjustatud kohtadest on kõdrasääsel kergem muneda oma nõrga muneti tõttu.

Rohumaade väetamine


Rohumaade väetamise eesmärk on saada suurem ja toitaineterikkam saak, kiirendada kõrreliste rohu juurdekasvu ja pikendada rohumaade kasutusiga. Väetamine tõstab rohumaade saagikust, proteiinisisaldust ning vastupanuvõimet ebasoodsatele talvitumistingimustele. Kindlasti tuleks hoiduda ühekülgsest väetamisest lämmastikuga.

Yara koos KEVILI liikmetega Soomes koolitusreisil


Norra väetisefirma Yara ja KEVILI liikmete ühine koolitusreis toimus 30-31.mail, kus käisime tutvumas rohumaade väetamisega Soomes.

Esimesel päeval külastasime ühte Lõuna-Soome juhtivat piimatootjat, et näha kuidas soomlased rohumaadega toimetavad. Pererahvas võttis farmi juures meid külalislahkelt vastu koos kohvi ja küpsistega ning meeldivalt avameelselt rääkisid nad enda tegemistest.

Alamkategooriaid