Valgemädanik ( Sclerotinia sclerotiorum ) ja selle tõrje

Haigustekitaja areneb väga paljudel taimeliikidel: ristõielistel, kaunviljadel, maavitsalistel ja teistel. Lai peremeestaimede ring näitab, et patogeen pole spetsialiseerunud. Valgemädanikku leidub kõikides rapsikasvatuspiirkondades. Suuremaid kahjustusi esineb tuulevarjulistel
rõsketel aladel. Olenevalt ilmastikutingimustest varieerub kahju ulatus aastati ja põlluti. Nakatuda võib üle 50% taimedest, saagikadu võib olla kuni tonn/ha.

Hernekärsakad (Sitona spp.) ja nende kahjustused

Soojad ilmade saabudes on putukate aktiivsus suurenenud. Hernes ja põlduba on mõnel pool tärganud ning nüüd tuleb iga päev käia vaatamas, kuidas putukate arvukus põllul on. Ühtlasi jagan oma eelmise aasta väikest uurimustööd hernekärsakate vastsete arvukuse kohta.

Taliteraviljade kasvureguleerimine


Sel nädalal lubab ilmataat sooja, mõnel pool võib veel nädala alguses kohati öökülma lubada, seega tuleb jälgida ilmateadet. Nüüd on lootust, et ka põhjapool läheb taimede kasv käima.

Herne ja põldoa umbrohutõrje

Herne ja põldoa külvid on tänu eelnevale soojale perioodile hoogsalt käinud ning suuremal osal on ka külvid maas. Esimesed hernedki on tärganud. Kahjuks pole ilm soosinud umbrohutöid, kuna öökülmad hoiavad seda tugevalt tagasi.

Ülevaade põllult – aprilli teine nädal, 2023.a.

Koos kevadpühadega saabus tõeline kevad. Nädalavahetuse soojus on pannud elu käima, võis näha juba esimesi liblikaid ning ka teised putukad hakkavad talvitumispaikadest välja tulema.

Kevadised tööd lutsernipõldudel

Hooaja alguses on ikka hea meelde tuletada, mida lutserni kasvatamisel meeles pidada. Kuigi me oleme nendest asjadest juba mitmeid kordi erinevatel seminaridel rääkinud ja ka varasemalt kirjutanud on kindlasti väike mäluvärskendus asjakohane.