Sügisene umbrohutõrje taliteraviljades

Täna on jällegi hea meelde tuletada, milliseid tooteid taliteraviljadel umbrohutõrjeks kasutada. Augusti lõpu külvid on juba tärganud ning ühtlasi tärkavad ka umbrohud, seega viimane aeg plaani pidada ja läbi mõelda millega on kõige efektiivsem umbrohutõrjet teha.

Taliteraviljade talvitumine, külv ja külviaeg


Septemberi algus on käes. Talirapsi külvid peaks olema tänaseks tehtud, taliteraviljade külviaeg on käes. Seetõttu tuletan meelde, kuidas on võimalik vähenda riski talvitumishaigustele eelkõige tüfuloosile. Juttu tuleb taliteraviljade külvist, külvisenormist, sortidest, puhtimisest ning lõpus lisaainete tutvustused, mida võib soovi korral keemilistele puhistele lisada. 

Talirapsi haiguste tõrje ja kasvureguleerimine


Tänu vihmale, mida on loodetavasti saanud viimastel päevadel, suur osa Eestimaast, hakkavad nii taliraps kui- rüps jõudsalt kasvama. Hoogsalt hakati talirapsis tegema nii kaheiduleheliste kui ka kõrreliste umbrohutõrjet. Lisaks on vaatamata kuumusele ja kuivale esimesed rapsikülvid nii suureks kasvanud, et vajavad juba nii haiguste tõrjet kui kasvureguleerimist.

Olukorrast talirapsi põldudel

Erakordselt kuumad ja kuivad ilmad on pannud meid olukorda, kus me ei saa teha talirapsidele mulla kaudu toimivate toodetega umbrohutõrjet, kuna need tooted vajavad efektiivsekt toimimiseks mullaniiskust.

Talirapsi umbrohu- ja kahjurite tõrje

Talirapsi külve on tehtud juba augusti algusest, kohe järgi ka umbrohutõrjet. Siiski on paljudel koristuse viibimise tõttu see töö ees, kuna põlde ei ole saanud enne talirapsi külvi eelmise kultuuri alt kätte. Seega pole hilja meelde tuletada talirapsi-ja rüpsi umbrohutõrjeks kasutatavaid tooteid. Talirapsile ja -rüpsile peaks tegema umbrohutõrje juba sügisel. Umbrohutõrjevahendite valik tuleks teha vastavalt põllul olevatele tingimustele.

Koristuseelne umbrohutõrje

Tänavune kasvuperiood on pisut pikemaks veninud tänu viimase aja jahedamatele ilmadele ning seoses sellega ei küpse vili alati ühtlaselt. Mõnel põllul võib olla tõsine probleem umbrohtudega, eelkõige seal kus taliteravili jäi hõredamaks, said umbrohud võimaluse täita tühjad kohad ja kasvada. Lisaks soodustas vahepealne põuaperiood ning pärast seda vihmad hilisemat umbrohtude tärkamist ning kasvamist, seega tekkis hilisem seemneumbrohtude teine rinne. Ka jahedama kevade tõttu võis teatud umbrohutõjevahend tavapärasest halvemini toimida, eriti kui juhtus pritsimine väga madalate temperatuuridega perioodi.

Kuidas hoida laokahjurid teraviljast eemal?

Varsti on käes viljakoristusaeg ja kahjuritega saastunud vilja toiteväärtus on madalam ning seda vilja pole praktiliselt kuhugi võimalik realiseerida. Tuleb arvestada, et hoidlate sisepindadele jääb alati eelmise aasta viljast prahti, kahjureid (putukad, lestad), hallitusseente eoseid ja seeneniidistikku, mis on kahjurite paljunemise ja uue nakkuse alguseks. Närilised, toitudes viljast, saastavad vilja oma väljaheidetega, soodustavad terade vigastamise ja mehaanilise haigusetekitajate ülekandmisega hallitusseente levikut ja vilja riknemist. Ka linnud levitavad haigusetekitajaid ja halvendavad vilja säilivust. Teraviljakadu putukate tõttu on ligikaudu 10% saagist.