Teraviljakasvataja teeb kulusid terve aasta, tulu saab aga vaid korra, ütles Põllumeeste Ühistu KEVILI juhatuse liige Hannes Prits konverentsil "Põllumajanduse Äriplaan 2024". Seepärast peab viljakasvataja olema arvestav ja ettevaatlik.

mäo hannesPõllumajanduse Äriplaan 2024. Foto: Oleg HartsenkoKEVILI on teravilja ja rapsikasvatajate ühistu, mille eesmärk on turustada oma liikmete toodangust. „Viljaäris on kriitiliselt vajalik investeerida betooni ja rauda ehk rajada terminale,“ sõnas Prits ettevõtte investeeringutest rääkides. KEVILI-l on praegu Roodevälja ja Rõngu teraviljaterminalid, tuleval aastal on valmimas ka Mäo terminal.

Vilja hoiuvõimalused ei ole sugugi vähetähtsad, rõhutas Prits. Nii nagu pangandusinimesed räägivad intressidest, mõjutavad need oluliselt ka teraviljaäri. "Kogu maailmas tõusnud intresside mõju seisneb selles, et ostjad ostavad oma otsuseid võimalikult kaugele tulevikku. See võib aga tähendada poole aastaga juba vägagi suurt hinnaerinevust. See on aga ühteviisi oht ja võimalus. Võimalus aga eelkõige neile, kel on olemas omad hoiustamisvõimalused," ütles KEVILI juht.

Väga suur on Venemaa ja Ukraina sõja mõju turgudele, kuid kahjuks harjuvad nii inimesed kui turud kõigega. Üksikud sündmused, näiteks ühe kaubalaeva tabamus raketiga, enam börse ei mõjuta, Need sündmused on juba hindadesse sisse arvestatud. Küll aga on tunda Venemaa ja Ukraina vilja oluliselt odavamat hinda. Ja kuna maailmas vilja päritolu väga ei arvestata, on mõju suur ja paljud ostjad lähevad seetõttu üle Venemaa viljale. „Peab meeles pidama, et vene vili ei ole sanktsioonide all ja on vaid üksikuid maid, kes ei osta Vene vilja. Näiteks Norra, aga Norra ei ole maailma suurim turg,“ rääkis Prits.

ariplaanPõllumajanduse Äriplaan 2024. Foto: Oleg HartsenkoOluline mõju on ka rahvastiku kasvul, mida veab Aafrika ja vähem Aasia. „Ka meie kaupleme eelkõige Aafrikaga, need on head turud ja meie kvaliteet sobib neile hästi,“ rääkis Prits. Küll aga on raske suuri partiisid koostada ja kui suurem ostja tahab näiteks pool aastat katta oma vajadusi Baltikumi viljaga, siis see pole võimalik.

Teravilja nõudluse langust pole karta

Pea pool maailma elanikkonnast katab suurema osa oma päevasest kalorivajadusest teraviljaga. Suurem osa maailmaturust on aga väga hinnatundlik ning tuleb arvestada, et kusagil on hinnalagi. Kuna suur osa kaubandusest käib maailma vaesematesse riikidesse, siis mingil hetkel on hinnatundlikkus suur. Seepärast ei ole võimalik asendada ka suuremat osa praegusest teraviljast mahevilja vastu. See oleks lihtsalt liiga kallis.

Möödunud teraviljahooaja kohta ütles Prits: see oli keeruline, kuid mitte eriolukord.

Põua tõttu oli saak küll väiksem, kuid mitte katastroofiline. Igal aastal ei saa minna kasvatama suurt saaki, sest see pole lihtsalt võimalik. Pigem peab põllumees arvestama aastate keskmiste tulemustega. „Mitte see põllumees pole edukas, kes saab palju saaki, vaid see, kes oskab oma rahavooge juhtida,“ tõdes Prits.

pmj ariplaanPõllumajanduse Äriplaan 2024. Foto: Oleg HartsenkoKas tulekul viljauputus?

Tulevikku vaadates tõi Prits välja aga ühe suure väljakutse - Ukraina Euroopa Liidus. See tähendaks viljauputust. Küll aga peaks arvestama enne paanikasse sattumist sellega, et Eestil läks liitumiskutse saamisest liitumisena aega kümme aastat. Ja sealjuures Eesti ei sõdinud! Lisaks on teravili maailmaturu kaup ning hinnad sõltuvad globaalsest nõudlusest. Tegelikult avaks Ukraina liitumine nii Eestile kui kogu Euroopa Liidule uusi suuri majanduslikke võimalusi.

Lõpetuseks tõdes Prits, et Eesti põllumees peab olema multitalent. „Ta peab jagama majandusest, juriidikast, hea oleks ka avaliku esinemise oskus, lisaks palju muid oskusi. Nagu Leonardo da Vinci.“



Autor: Toomas Kelt, 1. detsember 2023
Allikas: www.pollumajandus.ee