Põhja-Eesti põldudel toimetav Crocus OÜ juhatuse liige Andres Oopkaup ütles tänavusi taliviljade külmakahjustusi kommenteerides, et ligi pooled tema talirapsipõllud on saanud tugevaid külmakahjustusi ja vajavad uuesti peale- või ümberkülvi. Kuid murettekitav on hoopis see, et põldudel on taimed väikesed ja kevadkülv on nihkunud mitu nädalat edasi.

„Nagu ka meedias on räägitud, ei talvitanud talirapsid väga hästi. Suurt osa mängis Põhja-Eestis see, et talvel oli vahepeal lumeta aega ja raps sellist külma välja ei kannata. Minu sajast hektarist rapsipõldudest, on 70 hektarit sellisel määral kahjustunud, et mul ei tasu neid alles jätta,“ tõdes Oopkaup. Lisades, et otsustamise, mida põllule külvata, teeb talle kergemaks asjaolu, et Crocus OÜ pole taotlenud keskkonnasõbraliku majandamise (KSM) toetust ja on seetõttu oma otsustes rohkem vaba.

„Üsna tõenäoliselt külvan hävinud põldudele suviotra, kuna minu liblik- ja ristõieliste külviplaan pole nii jäik, kui KSM´i kohuslastel. Neil kellel on KSM, neil on valik kitsam ja väga palju variante pole. Nad peavad asemele külvama kas liblikõielisi või suvirapsi, mis ei ole kasvatamiseks üleliia lihtne kultuur,“ lausus ta.

Muud taliviljad on Crocuse põldudel 90% ulatuses hästi talvitunud, välja arvatud hästi madalad kohad, kus vesi kaua peal oli ja vili Oopkaupi sõnul lihtsalt ära lämbus. „Minule tähendab see, et pean ümber külvama need väikesed lapid suure põllu sees, mis hävisid. Üldiselt ma talinisu sisse külvan varast suvinisu, mis peaks samal ajal valims saama kui talinisugi. Sellega ma väldin seda, et tühja koha peale umbrohu lapp tekib ja ma selle tõttu rohkem herbitsiide pean kasutama,“ kinnitas ta.

Kuigi Hummulis on rüps au sees, siis Oopkaup oma põldudel rüpsi ei kasvata. „Jah, rüps peab paremini külmale vastu, aga rüpsi saagikus on pisut tagasihoidlikum. Samas ega vajalike sisendite hulk rüpsil väiksem ole kui rapsil. Eks see ole iga põllumehe valik, kuidas nad külmakahjustusi lahendavad,“ tõdes ta.

Pikaldane algus

Selle aasta hiline kevad toob murekohti juurde. „Mõnel põllumehel oli eelmine aasta Maamessi ajaks kõik külvid tehtud. Praegu arvan, et ega keegi enne maikuud saanud Eestis olulisi külvitöid teha. See viimane lumi, mis aprilli lõpus Põhja-Eestis maha sadas, see tekitas uuesti tunde nagu varakevadisel ajal märtsi lõpus, kui kõikjal on veetase kõrge ja põllud ei kanna. Lõuna-Eestis on kuuldavasti olukord veidi parem kuna neil sellist lund maha ei tulnud,“ arutles ta.

Selle suve viljasaagi kohta Oopkaup väga julgeid prognoose ei taha öelda. „Taimedel on vaja kätte saada positiivsete temperatuuridega kasvuaeg, mis tähendab, et kasvuperiood jääb sõltuvalt kultuurist 170-190 päeva vahele. Eeldusel, et temperatuur on püsivalt üle +5 kraadi. Kui kevad on kahe nädala hilinemisega nihkes, siis tõenäoliselt ka koristusaeg lükkub hilisemaks,“ osutas ta. Lisades, et kuigi Eestis on osades paikades põllud väga ilusad, siis neil on talivili ikka väga pisike.

Hilisem vilja küpsemine võib tähendada ka seda, et loomakasvatajad koristavad varem vilja endale siloks. „Eks see ole neile üheks võimaluseks, sest kui kasvuperiood nihkub hilisemaks, tähendab see teistpidi ka, et sügiskülvide tegemine on veidi problemaatilisem ja järgmine aasta on vähem taliviljasid. Loomakasvatajatel on jällegi positiivne võimalus, kuna nemad koristavad tervikoristusena vilja loomasöödaks varases faasis, siis saavad nad põllud varem kätte ja oma talivilja varem maha külvata,“ loetles Oopkaup viljade hilise valmimise plusse ja miinuseid. Crocuse põldudel kasvanud vili läheb ainult müügiks kuna nad loomakasvatusega ei tegele.

„Lõpuks on see iga põllumehe valik, kuidas ta neid olukordi enda jaoks lahendab. Ma olen alati rõhutanud, et põllumehed ise on kõige suuremad eksperdid ja suudavad õiged variandid välja valida, siin keegi kõrvalt nõu anda ei saa, kuna me tunneme oma põldusid kõige paremini. Ja kurtmine ei aita,“ rõhutas Oopkaup.

Allikas: pollumajandus.ee
14. mai 2024