Alates 2012. aastast, kui oli väga vihmane suvi ja sügisperiood ning nälkjate ning tigude poolt tekitatud kahjud ehmatamapanevalt suured, pole enam aastat, kui limuste poolt tekitatud kahjusid poleks. Isegi eelmine 2018.a aasta, mil oli erakordselt kuiv, leidus sügisel põlde kus kahjurid toimetasid.
Tänavune aasta oli oakasvatajatele päris tõsine väljakutse, kuna mõnel pool kahjustas massiliselt oa-teramardikas. Eks aastad on erinevad ja oa-teramardikas meie tingimustes üldiselt põllul talve üle ei ela. Eelmise aasta pehme talv soosis selle mardika talvitumist ning kahjustsed olid üle ootuste suured. Kui pehmed talved jätkuvad peame tulevikus arvestama ka selle kahjuri levikuga Eestis.
Tänased temperatuurid pole üldiselt taimekaitsetöödeks sobilikud, küll aga saab edukalt teha umbrohutõrjet glüfosaatidega nii kõrrepõldudel, rohumaade uuendamiseks kui mujal.
Taliteraviljade haigusetõrje. Jälgi rootsi kärbest!
Oktoober on peagi käes ning taimekasvatushooaeg hakkab ümber saama. Talirapsil tehakse veel kasvureguleerimist ning haigusetõrjet, samuti antakse boori ning mikroelemente, veel saab teha kasvuaegset umbrohutõrjet. Taliteraviljadel käib hoogaslt umbrohutõrje tegemine ning lehekaudne väetamine, ka esimesed fungitsiididega prtsimised on tehtud. Seekord kirjutan sügisesest fungitsiidide kasutamisest ning lõpu poole tähelepanekutest põldudelt, eelkõige pööran tähelepanu rootsi kärbse jälgimisele taliodral ning rukkil.
KEVILI Teemapäev - mullaharimisviiside - ja tehnoloogiate võrdlus
25. septembril kogunes KEVILI sügisesele põllupäevale suur hukl huvilisi. Seekordseks teemaks oli „Mullaharimisviiside - ja tehnoloogiate võrdlus“. Kogunemiskohaks oli Rannu Seeme OÜ Annikoru Teraviljakeskus. Päeva viis läbi KEVILI agronoom Meelis Värnik.
Lisaks teraviljade sügisesele umbrohutõrjele antakse ka neile lisaväetisi, eelkõige talve ja külmakindluse tõstmiseks. Hea talvitumise eeldus on tugev taimik. Külvi alla antud kompleksväetis tagab tavaliselt põhitoiteelementide vajaduse. Mikroelementide vajadus oleneb suurel määral taime liigist ja nende omastatavusest mullas. Sõnnikut või läga andes võib mikroelementide vajadus olla oluliselt väiksem. Toiteelementide omastavust mõjutab nii mulla pH, huumus, lõimis, niiskus, toiteelementide omavahelised suhted, ilmastik jne.
Talirapsid on juba sellises kasvufaasis, kus võib tekkida vajadus lisaks põhiväetistele ka lehe kaudu toiteelemente juurde anda. Kui märkate tavapärasest erinevat värvimuutust lehtedel, tuleks reageerida esimesel võimalusel. Toiteelementide puudusest tingitud põhjuseid olla mitmeid, eelkõige on selleks mulla pH (happeline muld, lupjamine), samuti mulla lõimis, ilmastik jne.
Taliviljade külvid käivad, seega on viimane aeg meelde tuletada sügisesed umbrohutõrjevahendid. Eriti suureks probleemiks võib osutuda talirapsi või herne varis. Kaheidulehelistest umbrohtudest talvitvad näiteks vesihein, kesalill, rukkilill, harilik hiirekõrv, põldmailane, põldkannike jt. Kõrrelistest on probleemsed talvituvad umbrohud rukki-kastehein, harilik kastehein ja murunurmikas.
